andja. (biomehaanika...nurgad, kiirused) ? Pallivise Millest sõltub viske resultaat biomehaanika seisukohast (väljalennu nurk, Hoojooksu kiirus ja äratõuke kõrgus. Lisaks veel väljalennu kiirus, väljalennu kõrgus)? - õige maandumistehnika. Hoojooksust, viskekiirusest, nurgast (40º), õigest visketehnikast. Erinevad hüppetehnikad Pallihoie Palli hoitakse kolme keskmise Samm-, siru- ja käärhüpe. sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale). Kaugushüppe osade jaotus Hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine
Teatepulga üleandmine peab toimuma 20 m tsoonis. Teatepulga saaja kasutab kiirenduseks 10 m tsooni. Kiirendustsoonis kasutatakse jooksu alustamiseks märgistust. Märk asub tavaliselt 1525 pöiapikkuse kaugusel kiirendustsooni algusest raja sellel poolel, kus jookseb teatepulga andja. 3. Pallivise: 1. Millest sõltub viske resultaat biomehaanika seisukohast (väljalennu nurk, väljalennu kiirus, väljalennu kõrgus)? - Hoojooksust, viskekiirusest, nurgast (40º), õigest visketehnikast. 2. Pallihoie - Palli hoitakse kolme keskmise sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale). Juurdeviiva harjutusena kasutada palli mahaviskamist (sõrmed saadavad palli). 3. Palliviske tehnika osade jaotus - Hoojooks, ristsamm, palli tahaviimine, äravise, pidurdus. 4. Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu esimene pool on liiga
vad kindlasti rolli jalgratta kiirus ning veepommile meie poolt antav algkiirus. Kuna nende täpseid väärtuseid me ei tea, tähistame ratta kiirust tähega ning palli- viske kiirust tähega . Viimaks on oluline muidugi otsitav viskenurk ise – tähistame tuletis teda -ga. Selline üldkujus lahendamine võimaldab meil ka hiljem proovida, kuidas vastus sõl- tub näiteks sõidu- või viskekiirusest. Kõike muud aga otsustame esmajoones eirata – kui veepomm on piisavalt kom- paktne, siis tuuletakistus ei tohiks liialt suurt rolli mängida. Samuti näiteks eirame fakti, et vise ei toimu päris maapinnalt, vaid veidi kõrgemalt. Newtoni teise seaduse põhjal võime keha liikumist kirjeldada temale mõjuvate jõu- dude abil – ainult jõudude mõjumisel muutub ka keha liikumise kiirus. Kõnealuses
annaabi.ee 
