tuld teha. Kromanjoonlaste tehnoloogiat tuntakse kui Aurignac'i tehnoloogiat. Seda iseloomustasid luust ja põdrasarvest tööriistad. Esialgu olid iseloomulikud luust või põdrasarvest osaotsad, hiljem harpuunid. Nad kasutasid loomalõkse ja noolt ning vibu. Kromanjoonlased leiutasid nugadele käepidemed, kusjuures tera kinnitati bituumeniga juba 40 tuhat aastat tagasi. Kromonjoonlased leiutasid atlatli ehk viskepuu, mis oli luust või puust ja kasutusel odade viskekauguse suurendamisel. Nad lõid paremaid odaotsi, mis kukkusid pärast tabamist küljest ära või tekitasid suuremaid vigastusi. Nad hakkasid tähistama aega kuu faaside järgi. Need märgiti märkidega luutükikestele, põdrasarvele või kivile. Mõned kalendrid sisaldasid kuni 24 kuufaasi. Kromanjoonlased olid esimesed inimesed kes tegid koopamaalinguid ja mugavdasid oma ümbrust tööriistadega. Kromanjoolased olid väga head kütid ja sõjamehed
raames I ilmavõistlused kiviheitmises. Eesti ainulaadne võistlus viidi läbi 13. sajandi mudelite eeskujul rajatud Varbola kiviheitemasinal. Võistluses osalesid Muinas-Eesti Võitlusselts Reas (Rävala), Rotelevik hird (Ridala) ja Varbola Vahvad Vennad (Harjumaa). Viskevoorude vahel demonstreeriti osalejate poolt keskaegseid võitlusviise. Võistlejad said valida kohapeal laskemoona, sest selle raskus ja kuju määras paljuski viskekauguse. Viskekaugust saab lisaks muuta vastukaalu raskuse, lingu pikkuse ja noole otsas oleva lingu hoidva "sõrme" kuju muutmisega. Sõrme kumerusest oleneb, mis hetkel ling avaneb ja kui kõrgeks kujuneb kivi lennukaar. Võistluse võitis kahe vooru summa põhjal Ridala, teiseks jäi Rävala ja kolmandaks Harju. Pikimaks heiteks mõõdeti 114 meetrit. Kivide raskus jäi ca 10 kilo piirimaile. Kasutatud Kirjandus: 1. http://www.varbola.ee/vvv/linnus.htm
Matemaatiline analüüs Eesmärk on viskepikkust nurgast sõltuvalt maksimeerida. Võime esmalt vaadata, mis juhtub mingil konkreetsel juhul. Teame, et gravitatsiooniline kiirendus on . Eeldame näiteks, et veepommi viskekiirus on ning rattasõidu kiirus näi- teks . Sel juhul võime viskekauguse sõltuvust viskenurgast kirjeldada järgmisel graafikul: Näeme, et veepomm lendab kõige kaugemale, kui viskenurk on veidi suurem kui ja veidi väiksem kui . Kui tahame aga optimaalse viskenurga leida üldjuhul sõltuvuses viskekiirusest ning sõidukiirusest, peame lahendama ekstreemumülesande: maksimaalse kau- 336 guse korral on kauguse tuletis viskenurga suhtes võrdne nulliga. Tõepoolest, nagu
annaabi.ee 
