(Andressen 1997, lk. 100) 1584. a. augustis saabus Tallinna kaks aastat varem Turu kooli rektori kohalt Eestimaa piiskopiks määratud magister Christian Michael(is) Agricola, Soome usupuhastaja Mikael Agricola poeg, kes oli õppinud Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis. Piiskop Agricola rakendas siin Rootsi 1575. a. kirikukorra, mille kohaselt hakati vaimulikkonnalt nõudma korralikumat kirikukirjade pidamist. Need nõudmised ei jäänud ainult paberile, vaid nende täitmist hakati kontrollima visitatsioonidel. 1586. a. algul koostas piiskop instruktsiooni “kirikureformatsiooniks ja hilisemaks üldvisitatsiooniks”, milles nähti ette iga-aastane visitatsioon kõigis Eestimaa kirikutes. Visiaatoritel tuli aru pärida ka koolide olemasolu kohta. Tuli uurida, kas ei ole andekaid talupoegade lapsi, keda võiks saata 5 Tallinna toomkooli või Haapsalu linnakooli, et neid valmistada vaimuliku kutseks.
1595. sasta Voose maapäeva järel alles hakkas aadel rohkem osa võtma kirikuelust. Suurim tõke kiriku autoriteedi tõstmisel oli teoloogiliselt ja kõlbeliselt kõrgetasemeliste vaimulike vähesus. Kui Dubberch kokkuvõtteid tegi oma visitatsioonidest, siis saja talupoja hulgas leidus vaevalt üks, kes jumalast ja ristiusust midagi teadis. Luteri kiriku positsioon Dubberchi tegevuse tulemusel tugevnes ja ka aadlil tuli sellega leppida. Ta pani aluse kirikuraamatute pidamisele. Visitatsioonidel tõusid esile majanduslikud küsimused, usuline külg jäi tagaplaanile. Kantslist ette loetud ähvardused ja trahvimäärad aitasid vaevalt kaasa äratada ja arendada protestantliku usutunnet. Dubberchi tegevus ei toonud märgatavat muutust eesti talurahva tõekspidamistesse. Paganlus, ebausk, väärjumalateenimine , nagu väljendus kiriklik terminoloogia, tegelikult visa kinnipidamine iidsetest
abikaasade surnukskuulutamine. Visitatsioonide korraldamine konsistooriumid koordineerivad visitatsioone. Liivimaal 1713. aastal ja Eestimaal 1715. aastal viiakse läbi esimesed visitatsioonid. Eesmärgiks kohaliku kirikuelu, koguduse liikmete jms tundmaõppimine. Tähelepanu pöörati ka haridusküsimustele kas õpetati lapsi lugema jne. Kõik toimus ikkagi vaimulike vajaduste tõttu eesmärk luteri kirikus oli heade kristlaste kasvatamine teadma pidi katekismust ja kirikulaule. Visitatsioonidel on kultuuriloos oluline koht. Vaimulikes küsimustes kutsutakse kokku ka sinodeid vaimulike katsumine kas nad mõistavad jutlust pidada, milline on nende vaimne tase, mil määral osatakse kohalikku keelt (kohaliku keele oskus oli väga oluline). Üsnagi oluline roll on sellisel üksusel nagu kihelkond. Seoses sellega, et tulevad segakonsistooriumid, taastub aadli patronaadiõugus (mis vahepeal Eestimaal oli täiesti soiku jäänud)
annaabi.ee 
