klassikaline ja eksimisvõimalus väiksem. · Tekst võib paikneda ühel või mõlemal küljel, viimasel juhul trükitakse kaardi teisele küljele võõrkeelne tekst. · Liigse sümboolikaga ei tasu visiitkaarti koormata. · Visiitkaart enamasti trükitakse, kuid on lubatud ka käsitsi, kalligraafiliselt kirjutatud kaardid. VISIITKAARTIDE KASUTAMINE · Kingituste ja lillekimpude juures; · Tervituste, õnnitluste, kaastundeavalduste puhul; · Traditsiooniliselt võib visiitkaardiga edastada ka teateid, soove jne. VISIITKAARTIDE VAHETAMINE · Visiitkaarte pole kombeks vahetada või jaotada kohe pärast tutvumist. Erand- ärikohtumised, kus pooled vahetavad kaarte enamasti vestluse alguses või edastavad need koos kohtumiseks ettevalmistatud materjalidega. · Esimesena ulatab oma kaardi madalama positsiooniga isik. Kui positsioonid on võrdsed, ulatab kaardi esimesena noorem.
Info edastamiseks visiitkaartidel kasutatakse kogu maailmas peamiselt prantsuskeelsete väljendite lühendeid – oli ju prantsuse keel kuni Teise maailmasõjani diplomaatiline keel. Soovides õnnitleda ameti- või aukõrgenduse, pühade, juubeli jm sündmuste puhul, võite saata või jätta koos lillede ja kingitusega või ilma kingituseta lugupidamise märgiks ümbrikus visiitkaardi millele kirjutate: p. f. – pour féliciter – “õnnesooviks”. Õnnitluse saanu vastab oma visiitkaardiga, millel märge p. r. – pour remercier – “tänuks”. Sellist viisakust kasutatakse enamasti diplomaatilises etiketis. Sama märkega visiitkaart tuleb saata ka siis, kui võetakse osa pidulikust lõuna- või õhtusöögist ja mingil põhjusel pole võimalik kirjutada tänukirja. Euroopa kõrgseltskonnas on kombeks saata võõrustajale järgmisel päeval koju (kui tegu on abielupaariga, siis proua nimele) lillekimp või -korv koos visiitkaardiga, millel sama märge
teekonnaks valmis. Soost metsa sattudes muutub südamlik olend tigedaks kolliks, viha levib üha laiemale, koll muutub üha kurjemaks ning unustab ilu ja headuse. Et sookollist saaks jälle sõbralik mehike, tulevad appi sõbrad - rästik, konn, rabakana ja sookurg. Raamat annab põhjaliku ülevaata soos elavatest lindudest ja loomadest. Kurg-Kuruu Toonekurg- Ira Lember Laps visiitkaardiga Illustreerinud Kelli Kagovere Raamat sisaldab luuletusi ja jutte. Koosneb kolmest osast. Esimene osa“Rõõmus perekond“ sisaldab luuletus. Teine osa „Laps visiitkaardiga ka kolmas osa „Väike õde ja teised lapsed“ sisaldavad lühikesi ja õpetliku sisuga jutukesi. Teises osas saame teada milline on“ Tubli laps“, „Ninatark laps“, „Uudishimulik laps Enekeni silmade läbi. Kolmandas osas jutustab
annaabi.ee 
