-Vanema iguste klaarimine Vabaabielu +hisvara pole. +Kergem lahku minna erimeelsuste tttu. Miinuseid nagu polegi. 1 vanemaga perekond +ksikvanema toetusraha -Lapsel pole kahte vanemat -Pole aega enda jaoks -Raske last ksi kasvatada -Pole kellegi tuge ja kellegilt nu ksida. Lastetu perekond +Pole vaja muretseda laste prast +Saad rohkem aega phenduda endale ja elukaaslasele +Pole muret jreltulijate kasvatamise ja petamisega -Pole jreltulijat -Ei saa oma perekonnanime edasi kanda ja verd samuti. Visiitabielu +Ei tdine ksteisest nii kiiresti +Pole hisvara -Raske on ilma teiseta olla -Igatsus on suur -Kui on laps siis laps ei ne piisavalt oma vanemat. 2 vanemaga perekond. +Kerge kasvatada jreltulijat +Lapsel on olemas 2 vanemat +Oma perekond +Kindlustunne +Kergem kasvatada ja petada jreltulijat +Olemas tugi kui raske on +Rohkem aega enda jaoks -Tekivad lahk arvamused lapse kasvatamises -Ei ole piisavalt aega teineteise jaoks 3.)
ning mõndadel vabaduse tunne. I vanemaga perekond Saad last Ei ole kedagi kasvatada nii kindlat kõrval nagu enda (abikaasa). meelest õige. Lastetu perekond Vaba aega Tekib vajadus rohkem, saab kellegi eest karjäärile hoolitseda. pühenduda. Visiitabielu Tülide vältimine, Ei saa koguaeg ei ole koguaeg arvestada teise ninapidi koos poolega vabadust (kaaslasega). rohkem. Perekond on vajalik nii üksikisikule kui riigile. Sellest lähtuvalt saame rääkida perekonna funktsioonidest inimese ja ühiskonna jaoks. Ühiskonna taastootmise f. demograafide arvates on see perekonna kõige tähtsam
+vanem osutab laspesle rohkem tähelepanu. Pole vanemate konflikte mis lapsele mõjuks -majanduslikult halb olukord. Eriti mitme lapsega. Lapsel ei teki terviklikku peremudelit. Ei näe vanemate vahelisi suhteid. Lastetu perekond - perekond, kes ei saa või ei taha järglasi +head võimalused ennast teostada, võimalik pühenduvus täielikult tööle. Abielus keskendutakse ainult 11-sele. -järelkasv puudub, üksindus vanana, tuleviku pole, laste kasvatamise rõõm puudub Visiitabielu - mees ja naine on abielus, kuid ei ela koos +regatud abielu garanteerib maj. Ja moraalse kindlustatuse; pere suhtes tekib tänu distantsile vähem pingeid -eemal elav pereliige võib perest võõrduda, perekond tunneb puudu terviktundest Külalisabielu - polda abielus, ei elata koos, kuid omatakse lapsi ja eemal elab vanem võtab nende kasvatamisest osa. +ei seo osapooli, võimaldab vabatahtliku vastutust. Lastel mõlemad v anemad -ebakindlus tuleviku suhtes, lastel raske mõista olukorda
-5 Majanduslikult elab selline perekond võrdlemisi kitsalt.Ka ei näe laps vanemate- vahelisi suhteid; lapse soorolli kujunemine on häiritud. Lastetu perekond perekond, kes ei saa või ei soovi järglasi. + Mehel ja naisel on head võimalused ennast teostada, võimalik pühenduda täieli- kult tööle.Abielusuhetes saab keskenduda vaid teineteisele. -5 Perekonna järelkasvu puudumine;üksindus vanaduspõlves. Visiitabielu mees ja naine on abielus, kuid ei ela koos. + Registreeritud abielu garanteerib majandusliku ja moraalse kindlustatuse; peresu- hetes tekib tänu distantsile vähem pingeid, inimesel on perekond ikkagi olemas. 5 -5 Eemal olev vanem võib pereliikmetest võõrduda;perekond tunneb puudust terviku- tundest.
Tänapäeva perekonnavormid · Registreeritud abielu kooselu,mille ühiskond on tunnustanud kehvtivaks,Tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale. · Vabaabielu perekond elab koos,kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. · Ühe vanemaga perekond tekkinud planeeritult või planeerimatult. Laps saab rohkem tähelepanu,puuduvad vanematevahelised konfliktid. · Lastetu perekond ei saa või ei soovi. · Visiitabielu abielus,kuid ei ela koos. · Külalisabielu omatakse ühiseid lapsi,kuid ei elata koos ega olda abielus. · Uuspere(kordusabielu) ühel liikmel juba oli abiellumine. · Fiktiivabielu-abielu,mille aluseks on soov saada näiteks elamisluba või kodakontsus. Perekonna püsimist mõjutavad tegurid · Maailmas ringi vaadates näeme,et eriti tugev on perekond rahvustel. · Hästi omandatud soorollid: a) mõlema vanema eeskuju.
Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. SapiriWorfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt. selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. (see mida me enda ümber koguaeg tajume väljendub ka meie keeles. mida kogeme elus peegeldub automaatselt keeles. nt: visiitabielu) 27. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? HARJUTUS!!! Igal kultuuril on olemas ideed, mis sõnastavad ära selle ühiskonna jaoks tähtsad, väärtuslikud ja ihaldusväärsed asjad ja elu teised aspektid. Sellised abstraktsed ideaalid ja väärtused annavad inimeste käitumisele tähenduse ja suuna nende sotsiaalses maailmas. Normid on käitumisreeglid, mis väljendavad
annaabi.ee 
