väike sa tegelikult oled." Vabalangemise ajal saavutas ta esimese inimesena helikiiruse. Tema kiirus küündis 1342,8 kilomeetri tunnini. Ta väljendab: ,,Ma ei tundnud ülehelikiirust üldse, mul oli nii palju tegemist teiste asjadega. Minule langes 20-tonnine koormus." Sellegipoolest oli ta kogu aeg teadlik tema ümber toimuvast. Kuid ohtlikkust olukorrast Baumgartner siiski ei pääsenud: ,,Ma olen seitse aastat selle hetke nimel tööd teinud. Ja siis äkki ei tööta visiirisoojendus õigesti. Ma mõtlesin: ,,See ei saa ometi tõsi olla." Kuid siis otsustasime me ikka hüpata." Kõrgel Maa stratosfääris oli ta ka veel väsinud ja vedelikupuuduses. Kuid see ei olnud veel kõik. Ta sattus ka ohtlikku keerisesse: ,,Korraks mõtlesin, et kaotan teadvuse." Kuid tema närvid pidasid kõigele vaatamata siiski vastu. Inimene võiks ja ka oleks suuteline tajuda Universumi kogu ruumilist ulatust, mitte ainult selle
väike sa tegelikult oled." Vabalangemise ajal saavutas ta esimese inimesena helikiiruse. Tema kiirus küündis 1342,8 kilomeetri tunnini. Ta väljendab: ,,Ma ei tundnud ülehelikiirust üldse, mul oli nii palju tegemist teiste asjadega. Minule langes 20-tonnine koormus." Sellegipoolest oli ta kogu aeg teadlik tema ümber toimuvast. Kuid ohtlikkust olukorrast Baumgartner siiski ei pääsenud: ,,Ma olen seitse aastat selle hetke nimel tööd teinud. Ja siis äkki ei tööta visiirisoojendus õigesti. Ma mõtlesin: ,,See ei saa ometi tõsi olla." Kuid siis otsustasime me ikka hüpata." Kõrgel Maa stratosfääris oli ta ka veel väsinud ja vedelikupuuduses. Kuid see ei olnud veel kõik. Ta sattus ka ohtlikku keerisesse: ,,Korraks mõtlesin, et kaotan teadvuse." Kuid tema närvid pidasid kõigele vaatamata siiski vastu. Inimene võiks ja ka oleks suuteline tajuda Universumi kogu ruumilist ulatust, mitte ainult selle
väike sa tegelikult oled.“ Vabalangemise ajal saavutas ta esimese inimesena helikiiruse. Tema kiirus küündis 1342,8 kilomeetri tunnini. Ta väljendab: „Ma ei tundnud ülehelikiirust üldse, mul oli nii palju tegemist teiste asjadega. Minule langes 20-tonnine koormus.“ Sellegipoolest oli ta kogu aeg teadlik tema ümber toimuvast. Kuid ohtlikkust olukorrast Baumgartner siiski ei pääsenud: „Ma olen seitse aastat selle hetke nimel tööd teinud. Ja siis äkki ei tööta visiirisoojendus õigesti. Ma mõtlesin: „See ei saa ometi tõsi olla.“ Kuid siis otsustasime me ikka hüpata.“ Kõrgel Maa stratosfääris oli ta 14 ka veel väsinud ja vedelikupuuduses. Kuid see ei olnud veel kõik. Ta sattus ka ohtlikku keerisesse: „Korraks mõtlesin, et kaotan teadvuse.“ Kuid tema närvid pidasid kõigele vaatamata siiski vastu.
annaabi.ee 
