kaupmeeste ühenduse (hansa) 1160. aastal. Seda võime lugeda Hansa alguseks Läänemerel. Neil oli oma pitsat, õigus ja valitud oldermann. Kaupmeeste sihiks oli Novgorodi turg, kuhu nad rajasid 1192. aastal Saksa hoovi ehk Peetrikoja ja Peetri kiriku. Hansakaubanduse edu Läänemerel põhines uue laevatüübi - koge - kasutuselevõtmisel. Kogel ei saanud sõita mööda jõgesid sisemaale nagu seda sai teha viikingite ja saarlaste madala süvisega laevadega. Seega pidid Visbyst Novgorodi teel olevad kaupmehed tegema vahepeatuse, ladustama ja ümberlaadima kaubad kas lotjadele või regedele ning seetõttu toetuma kohalike ülikute poolsele laokohtade ja kaubateede kaitsele. 1208. aastal vahendab Henrik meile kaupmeeste nõude eestlaste vastu kaotsiläinud kaupade asjus, mis olid röövitud kord enne Riia linna asutamist teekonnal Väina jõelt Pihkvasse. Seda kaupa olnud rohkesti, nimelt 900 marga väärtuses ja enamgi. See oli
valitsejad. Lübecki linnaõigus oli jous 1877, aastani, mil hakkas kehtima Venemaa linnaseadus ja algas venestamise periood. All-linn tekkis Toompea ja sadama vahelisele alale. Juba 11.sajandil olid siin skandinaavia ja vene kaupmeeste asulad. 1230. aastal kutsus Mõõgavendade ordu Tallinnasse saksa kaupmehi Ojamaalt. 1361. aastal, pärast Visby langemist algas Tallinna esiletõus. Paljud suurkaupmehed kolisid siis Visbyst Tallinnasse. Praegu tuntud piirid sai all-linn 14. sajandil. All-linna hoonetele olid iseloomulikud kitsad tänavad ning piklikud kinnistud, millega hoiti kokku ümbritsetud territooriumi. 15. sajandiks sai all-linnast jõukas kaubalinn. Selleks ajaks olid püstitatud kõik keskaegse linna tähtsamad ehitised: kirikud, kloostrid, gildimajad, kaubaaidad, raekoda, linnamüür koos kaitsevallide ja väravaehitistega. See oli kaupmeeste ja käsitööliste linn, mille keskuseks oli raekojaplats.
otseseks ehituseeskujuks on olnud Speyeri toomkirik Saksamaal- Kiriku seinu ilmestvad petikkaared. Kaarfriis ja kääbusgalerii. Saksamaa eeskujul hakatakse 12.sajandi lõpul ehitama ka telliskivikirikuid, mis paistavad silma rikkalikult dekoreeritud läänefassaadidega (Maria kirik Sigtunas, 13.saj.). Omalaadne on Gotlandi sakraalarhitektuur, kus romaani stiilis ehitusi ilmestab fassaadide rikkalik skulptuurne ja dekoratiivne kaunistus. Parimad näited pärinevad Visbyst (Pühavaimu kirik, u. 1250; Maria kirik, 1225) 13. Sajandi II poolest sai aga sealgi valitsevaks arhitektuuristiiliks gooti stiil. . 52 GOOTI ARHITEKTUUR 12.sajandi II poolel Euroopas toimunud nihked muutsid ka kunsti iseloomu. Sajandi lõpul alguse saanud kunstistiili nimetatakse gooti stiiliks. See ilmneb eelkõige arhitektuuris ning
annaabi.ee 
