Kozlov. Ta jääb poeedi kaaslaseks kogu eluteel ja isegi jäädvustatakse Puskini ladusates värssides. Jalutuskäikudel mööda linna püüdis Nikita lapses arendada kunstimeelt. Ta pööras tähelepanu Moskva maastikulisele ja arhitektuurilisele ilule, mida poeet hiljem korduvalt ülistas kuulsates värssides. Ning sina, suure riigi pea, me Moskva, kaunis kullenduses, -- kirjutas Puskin oma viimase poeemi visandeis. Puskinile jäi alatiseks meelde vana pealinna värvirikas elu koos selle kõrgest soost veidrike ja rikaste tembutajatega, keda karjana ümbritsesid teenijad, neegrid, jäägrid ja kiirkäskjalad. Need muljed talletas poisike endasse vaikselt ja keskendunud, hämmastades ema puhuti teatava kohmakuse ja mõtlikkusega. Selliselt kulgesid varajase poeetilise mõtlemise varjatud seesmised protsessid. Lapse fantaasia ärkamisele aitas oluliselt kaasa tutvumine rahvamuistendite kütkestava maailmaga
looduslähedast, kõlbelist rikkumata inimest. Kunstnikku köidab inimkeha plastiline rikkus, vormida ja joonte ilu, ta vaatleb inimest kui looduse meistriteost. Oma suunamuutusele on Viiralt ise loonud poeetilise võrdpildi eksliibrises hollandi kollektsionäärile Ants van der Kuylenile (1936), milles deemonid taanduvad madonnakuju ees. Sellist fantaasiamängu, nagu selles Viiralti ilusaimas eksliibrises, kohtame uuel loomeperioodil tema pisigraafikas ja visandeis. Suuremates töödes on fantastiline element allutatud natuurile. ,,Olen realist", nii tavatsenud Viiralt vanemas eas vastata küsimusele kreedo kohta. Ei saa öelda, et nägemuslikkus oleks tema teostest nüüd kadunud; Viiralti lehtede paremikus avaldub see pigem sügavamalt ja peenemalt kui seni: tarvitseb vaadata selliseid lehti nagu ,,Claude" (1936, puugravüür), ,,Maastik Pariisi lähedal" (1937, ofort), ,,Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Niisamuti on stiilsusega
valguse füüsilised omadused ning sümboolika (,,Hannibal ületab lumetormis Alpid" 1812, ,,Aurik lumetormis" 1842); John Constable (ingl) 1776-1837 suurimaid maastikumaalijaid, rajas teed uudsele plein air maalistiilile, mis tugines looduse vahetule vaatlusele, loodus oli tema jaoks tulvil moraalset ja spirituaalset headust, teemad piiratud maalis ainult endale hästi tuttavaid paiku, valguse loomulik langemine maapinnale, visandeis vahetut spontaansust, oskuslik peenevarjundiliste toonide ja vastandvärvide kasutus, pilvede kihiti paigutamine õhuperspektiivi saavutamiseks, figuurid maastikul peaaegu peidus (,,Heinavanker" 1821); Caspar David Friedrich (saksa) 1774-1840 tänapäeval tuntuim saksa romantiline maastikumaalija, eluajal tunnustamata, mõjutas sümboliste, täpsed väikesed pildid, aga suured ideed, suhe loodusega spirituaalne, kristlik, sümbolirohke,
annaabi.ee 
