Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"virveringid" - 3 õppematerjali

Maavärinad
2
docx

Maavärinad

· vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langetuslikud, mida põhjustavad koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus ( nt. veehoidla surve, maa- alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus) Maa värinad levivad seismilste lainetena. Kehalained Pinnalained Levivad maapinnas kiiresti Levivad piki maapinda epitsentrist eemale kerapinnalaadsete frontidena nagu virveringid vees 1) S- lained ( risti lained ) on 1) S- lained ( risti lained ) on aeglasemad aeglasemad 2) P-lained ( piki lained ) on kiiremad 2) P-lained ( piki lained ) on kiiremad Tekitavad suuremaid purustusi , pikaajalisem Richteri skaalat kasutatakse mida mõõdetakse magnituutides. Mõõdetakse seismograafiga. Mercalli skaalat kasutatakse vaatluse teel 1-12 pallides

Geograafia → Geograafia
45 allalaadimist
Maavärinad
43
ppt

Maavärinad

vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus). Maigi Astok Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid Kehalained levivad maapinnas kiiresti kerapinnalaadsete frontidena. Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees. Suuri purustusi tekitavad pinnalained, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maigi Astok Seismilised lained Murrangu tekkega vabanevad kivimitest elastsed pinged, mis levivad seismiliste lainetena maavärina koldest eemale. Eristatakse kehalaineid ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse: kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
ÜLDMAATEADUS 11 KL
30
doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine ­ maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid Kehalained levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena. Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees. Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus: Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides

Geograafia → Geograafia
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun