pühapäev). Kui ta oli oma toas vaatas aknast välja ja nägi viite vabrikut hakkasid tal jälle negatiivsed mõtted mis kõik on seal sees ja kuidas seal töö käib, talle ei meeldinud see. ( omaniku nimi oli Hristina Dmitrijevna). Koroljov mõtles kui ebatervislik töö see on ja kui vähe nad sellega teenivad et Hristina kes oli teda kostitanud saaks sterletit süüa ja madeirat juua. Mingisugune hääl tuli mida ta ka saabudes kuulis (üksteistkorda nagu oleks metalli vastu virutatud) , ja siis kuulis veel , mõtles välja vaatama minna ja kui oli õues hõikas keegi talle et ,, kes see tuleb?" ja siis Koroljov mõtles et siin käib asi nagu vanglas. ( kirjeldatakse loodust ja looduse hääli). Koroljov läks laua virna peale istuma ja mõtles et selle kõige kurja taga on saatan kes teda jälgib, vaatas aknaid , oli omaette. Jälle kostus see hääl aga nüüd kaksteist korda ja aina hullemaks läksid hääled, Koroljovil hakkas hirmus. Hommik hakkas saabuma,
Ütles naine Aithrale, et kui poiss (kui sünnib poiss) on küllalt tugev, et kivi kõrvale lükata ja asju kätte saada, siis võib tulla Ateenasse isa otsima. Theseus sai sellega hakkama, kui oli suureks kasvanud, aga enne, kui ta Ateenasse jõudis, sai temast loomulikult kangelane. Ta lõi maha mitu kurjategijat, kasutades selleks viisi, kuidas nood inimesi piinasid. Skiron, kes sundis kinnivõetud teelisi oma jalgu pesema, enne kui nad merre heitis, sai kuristikku virutatud. Prokrustes, kel oli säng, kus ta oma külalisi lühemaks raius / pikemaks venitas, et paras saaks, sai ise oma sängi topitud. Ateenasse jõudnud, paluti ta kohe kuninga juurde, kes kavatses ta ära mürgitada, teadmata, et kangelane on ta enda poeg. Niisugust nõu oli andnud talle Medeia, kel oli kuningale suur mõju. Medeia ulatas Theseusele mürgikarika, kuid viimane tõmbas kohe mõõga tupest, soovides end isale tunda anda. Isa paiskas karika põrandale ning kuulutas, et T. on tema poeg
Häbi tundmata on nad «hea maitse» nimel gooti arhitektuuri haavade külge pookinud oma viletsat pudi-padi, marmoriribasid, metallitutikesi, medaljone, voluute, rõngaskujusid, drapeeringuid, girlande, narmaid, kivist tulekeeli, pronkspilvi, lihavaid amorette, pungis keerubeid, mis hakkasid pidalitõvena kunsti palet sööma juba Caterina di Medici palvelas ja 104 mis kaks sajandit hiljem sundisid seda piinatud ja virutatud kunsti lõplikult hinge heitma Dubarry buduaaris.* Niisiis eelmist kokku võttes on kolme laadi rüüsted gooti arhitektuuri moonutanud. Pealispinnal kortsud ja tüükad -- see on aja töö. Vägivalla jäljed, augud, murrud -- see on revolutsioonide töö Lutherist Mira-beau'ni.* Vigastused, amputatsioonid, muudatused ehituse konstruktsioonis, «restaureeringud» -- see on kreeka ja rooma meistrite barbaarne matkimine Vitru-viuse * ja Vignola * viletsate järglaste poolt. Akadeemiad
annaabi.ee 
