Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"virunurme" - 3 õppematerjali

Kuidas esitada andmeid
4
docx

Kuidas esitada andmeid?

üksikasjade selgitamine. Tabel 1. Kohtla ja Ojamaa valgala andmed ning vooluhulga toiteala suurused periooditi. KOHTLA OJAMAA Looduslik valgala km2 198 231 Jõe pikkus (km) 29 29 Virunurme raba Jõe lähe Kalina raba naabruses Ojamaa pkr(1963) Kaevandustega seotud Vahtsepa (1924) Kohtla kanal (1963) tehisveekogu (kaevatud aasta) Kiikla pkr (1963)

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
Muraka ja Puhatu soostik
27
doc

Muraka ja Puhatu soostik

.......... 24 ILLUSTRATSIOONID.......................................................................................................... 26 TABELID.................................................................................................................................27 SISSEJUHATUS Muraka soostik asub Ida-Virumaa maakonnas kesk- ja edela osas, Tudulinnast umbes 5km põhja poole. Antud soostiku piires esineb neli tuntumat raba: Muraka, Ratva, Seli ja Virunurme ning lisaks veel mitmeid eri väiksemaid rabasid. Muraka soostik asub moreeni aladega vahelduvais jäänõgudes ning tekkis nende soostumisel. [] Joonis 1 Muraka soo ( http://www.matkaklubi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/269/lang/0 ) Puhatu on Eesti Vabariigi kõige suurem soostik. Ta hõlmab üle kolmandiku Alutaguse pindalast jäädes Jõhvist umbes 3km kaugusele ja Iisakust 4km itta. Puhatu asub jääjärvede ja Suur-Peipsi setetega kaetud nõos

Loodus → Keskkond
25 allalaadimist
Edise linnus
25
docx

Edise linnus

Band VIII, Heft 1, lk 15/. Wilhelm Taube käes oli Edise veel 1598.a. ja 1600.a. 1654.a. oli mõis Reinhold Taube valduses / Andmed K.v Löwis of Menar. Estlands Burgen, lk 144-145/. 1698.a. kuulus Edise Otto Johann Taubele, kes selle müüs edasi oma sugulasele Georg Johann Maydellile /Samas, lk 115/. Taubede suguvõsa valduste hulk Alutagusel sajanditega suurenes. Nende hulka kuulusid lisaks Edisele veel Sonda, Väike-Pungerja, Jõuga, Vasavere, Püssi, Purtse, Kohtla, Virunurme ja Sompa. Vanim Taubedele kuulunud kännuga vapipitser pärineb 1456. aastast /Brieflade, T. 58:1; T.Saare 2004/. Umbes samasse aega kuulub ka Jõhvi kiriku torni esiseinale müüritud Taubede raidvapp. Tuvede nime ja vapi päritolu kohta on mitu hüpoteesi. Ühes viidatakse slaavikeelsele sõnale dub-tamm. Selle seletuse lükkas kõrvale M. von Taube, kelle arvates mõlemad viitavad vanasaksi sõnale dubba-raiuma. Pealegi kinnituvad kännule pärna-, mitte tammelehed.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun