cell) kommunikatsiooniks, põhineb bakterite võimel sünteesida, sekreteerida ja ära tunda teatud kindla struktuuriga madalmolekulaarseid ühendeid, mida on hakatud nimetama autoinduktoriteks (AI). Kui autoinduktori ekstratsellulaarne kontsentratsioon on saavutanud teatud kindla "kriitilise" väärtuse, indutseeritakse rakus signaali ülekande kaskaad, mis käivitab rakus mitmesugused füsioloogilised protsessid. Nende hulka kuuluvad näiteks virulentsusfaktorite produksioon, plasmiidi ülekanne konjugatsiooni protsessis. Gram(-) bakteritel on QS signaalmolekuliks tavaliselt atsüleeritud homoseriinlaktooni molekul (AHL). QS protsesis osalevad valgud, mis kuuluvad LuxI-LuxR valkude perekonda 38. Kirjeldage biofilmi moodustumise etappe. Biofilmi positiivsed ja negatiivsed mõjud inimese tervisele. Biofilmi moodustumises eristatakse 5 etappi: 1. Pöörduv kinnitumine niiskele pinnale kinnitunud bakterirakud on võimelised kas piilide või
Tüüp I sekretsioonisüsteemi abil viiakse rakust välja näiteks E. coli hemolüsiini. Sekreteerimisel osalevaid valke kodeerivad geenid on enamasti samas operonis sekreteeritavat valku kodeeriva geeniga. Süsteem koosneb kolmest komponendist kaks sisemembraani valku (üks neist ATP-d siduv) ja üks välismembraanis asuv valk moodustavad kanali, võimaldades valgul väljuda ilma periplasmasse sisenemata. Tüüp III sekretsioonisüsteemi kasutatakse erinevate looma- ja taimepatogeenide virulentsusfaktorite sekretsioonil, mis on tsütotoksilised (näit. Yersinia pestis'e Yops valgud). Sekretsiooniaparaat koosneb ligikaudu 20 erinevast valgust. Sekretsioon algab pärast aktiveeriva signaali saabumist; sageli tulevad signaalid märklaud-rakkudelt. Eraldi sekretsioonisüsteemina (tüüp V) on käsitletud sekretsioonisüsteemi, mille abil toimub näiteks DNA ja valkude liikumine rakust rakku. Süsteemi kuulub ligikaudu 10 valku, mis võimaldavad plasmiidide
eksopolüsahhariidide tootmist pel ja psl operonidelt. Lisaks on GacS/A süsteem P. fluorescens'is seotud biokontrolli faktorite tootmisega. Näiteks kontrollib GacS/A süsteem sekundaarsete antimikroobsete metaboliitide sünteesi, mis kaitsevad taime patogeensete seente eest. P. aeruginosa's on Gac-süsteem seotud virulentsusega, reguleerides sekreteeritavate ensüümide nagu proteaas, fosfolipaas C ja kitinaas, kudede koloniseerimiseks vajalike faktorite ja virulentsusfaktorite (lipaas, tsüaniid ja püotsüaniin) tootmist. E. coli's on GacS-i homoloogi BarA (ingl k bacterial adaptive response) signaalmolekuliks atsetaat, formaat ja lisaks veel teised tsitraaditsükli vaheühendid, kusjuures atsetaat võib mõjuda otse GacA homoloogile UvrY-le. Perekonna Pseudomonas liikidel pole GacS-i signaalmolekuli kirjeldatud, kuid põhjalikult on uuritud GacS/A rakusisest signaalirada. Aktiveeritud GacS/A
annaabi.ee 
