romantiliselt hingestatud pala. Järgmisena kõlab klaverietüüd ,,Un sospiro", mis tähendab tõlkes ohet, teost on tehniliselt keerukas mängida, kuid Lang naudib trikitamist. Peagi kõlab ka peagi metsikus taktis kulges ,,Rakozcy marss", mille komponeeris vene pianist Vladimis Horowitz nii Berliozi kui ka Liszti marsi versioonidest, saades tulemuseks lõbusalt sähviva klaveripala. Sellele järgneb Liszti kuues etüüd a-mollis, milles uhkeldab Lang taaskord suurepärase virtuoossusega, vihtudes ülima meisterlikkusega klaveriklahve. Viimasena kõlab Schuberti ,,Ave Maria", mille transkribeeris klaverile Liszt. Lang esitab sellegi loo ületamatu sügavatundelisuse ja ekspressiivsusega. Langi klaverimänguoskust terve kontserdi vältel saab iseloomustada vaid omadustega ülivõrdes. Ta suhet klaveriga iseloomustab ülim emotsionaalsus, samas suudab Lang ära hoida igavuse, särades geniaalsete trikkidega kogu kontserdi jooksul. Kes on see imeline Lang Lang?
soolopilli teosest. Vokaalnumbritest tehtud seadeid nimetatakse parafraasideks. Eelnevast tulenevalt eelistasid 19. sajandi virtuoosid vormidena fantaasiat, variatsioone ja rondot, sest need olid ka kirjapanduna lähedased improvisatsioonile. Neis kõigis oli oluline virtuoossuse näitamine. Niccoló Paganini (1782 Genova 1840 Nizza) Itaalia viiuldaja, kitarrist ja mandoliinimängija, helilooja. Mõjutas oma virtuoossusega nii teisi mängijaid kui heliloojaid. Paganini sai pillimängu algõpetust oma isalt, hiljem Parma õukonnateatri juhi Alessandro Rolla juures, kus õppis ka kompositsiooni (Rollast sai hiljem kuulsa La Scala teatri dirigent). Kuna itaalia esimene konservatoorium1 avati Milanos 1807. aastal (praegune Verdi nim. kons.), jäi Paganini sellest kõrvale. Sajandi alguses tegutses Paganini Luccas orkestri kontsertmeistrina, seejärel vabakutselise
kohaliku rahvamuusika elemente-etnojazz. 16. KAHEKSAKÜMNENDATEST ÜHEKSAKÜMNENDATENI. Kaheksakümnendate jazzi ei saa iseloomustada üheainsa stiiliga. Pidev segamine ja ristamise protsess purustas kategooriad ja ignoreeris piiranguid. Selle ajastu teeb põnevaks tohutu mitmekesisus. Varasemal ajal valdas muusik elu jooksul ühte stiili. Nüüd valdab noor muusik erinevaid mängustiile ja laade ja tihi suure virtuoossusega. Kaheksakümnendate olulise jazzstiilid: Neoklassitsism-free jazzi vaheneid kasutades tõlgendab jazzi suurt pärandit. Free jazzi elemendid on segatud ja kombineeritud traditsiooniliste mänguvormidega. Free funk-tekkis jazzrocki eeskujul. Kombinatsioon vabadest puhkpilliimprovisatsioonidest ja funki, uue laine ja isegi pungi rütmidest. Jätkus maailmamuusika areng. Üha rohkem muusikuid seob enda muusikasse Aasia, Aafrika, India, Kesk-Ida ja teiste piirkondade muusikakultuuri elemente.
annaabi.ee 
