See sarnaneb sellega kui kaks lampi põlevad omavahel mittesünkroonselt s.t. et üks lamp põleb ainult siis kui teine lamp ei põle ja vastupidi. Valgus ise on sellisel juhul ju alati olemas ( ajas pidevalt ), kuid ruumis vahetab ta pidevalt asukohta ( nii et ruumis ta pidev ei ole ). Tegemist on siis ajus oleva antisünkronisatsiooniga. Joonis 1 Aju loob ümbritsevast virtuaalse tegelikkuse nii nagu arvuti on võimaline looma virtuaalreaalsusi. http://i.msdn.microsoft.com/dynimg/IC235326.jpg Arvutimängud on loodud spetsiaalsete programmidega. On programm, milles on näha maailma simulatsiooni ja on olemas väga palju väikseid programme või aknaid, mis omavad maailma simulatsiooni jaoks kindlaid väärtusi. Näiteks kui üks nendest väärtustest muutub, siis muutub midagi ka maailma simulatsioonis. Näiteks võib muutuda objektide kuju, värvused või liikumised.
Ilmselt ei kahtle selles keegi. Und nähes ,,viibib" inimene ju teises maailmas, mille loojaks on tegelikult tema enda aju. Unenäomaailmas kogeme ju sama reaalseid situatsioone või sündmusi, mis tegelikkuses aset leiavad. Selles kahelda ei ole võimalik. Unenäomaailma virtuaalreaalsusena käsitleda on võimalik, kuid siis peab arvestama seda, et selle loojaks on inimese enda aju. See ei ole arvutitega animeeritud. Ulmefilmides näeme virtuaalreaalsusi, mis on loodud arvutitega või lausa tehisintel- lektide poolt. Kuid tulemus on ju täpselt sama võrreldes unenäomaailmaga. Seda, et aju tõepoolest loob tegelikkusest virtuaalse keskkonna, näitab unenäomaailma tekkimine siis kui inimesed magavad. Unenäomaailm ja pärismaailm ( kui inimene on ärkvel ) on omavahel täiesti eristamatud. Ka selles ei ole võimalik kahelda. Sündmused ja situatsioonid, mis leiavad aset ärkvel olles (
Ilmselt ei kahtle selles keegi. Und nähes „viibib“ inimene ju teises maailmas, mille loojaks on tegelikult tema enda aju. Unenäomaailmas kogeme ju sama reaalseid situatsioone või sündmusi, mis tegelikkuses aset leiavad. Selles kahelda ei ole võimalik. Unenäomaailma virtuaalreaalsusena käsitleda on võimalik, kuid siis peab arvestama seda, et selle loojaks on inimese enda aju. See ei ole arvutitega animeeritud. Ulmefilmides näeme virtuaalreaalsusi, mis on loodud arvutitega või lausa tehisintel- lektide poolt. Kuid tulemus on ju täpselt sama võrreldes unenäomaailmaga. Seda, et aju tõepoolest loob tegelikkusest virtuaalse keskkonna, näitab unenäomaailma tekkimine siis kui inimesed magavad. Unenäomaailm ja pärismaailm ( kui inimene on ärkvel ) on omavahel täiesti eristamatud. Ka selles ei ole võimalik kahelda. Sündmused ja situatsioonid, mis leiavad aset ärkvel olles (
annaabi.ee 
