Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult aju ise. Teadvuse olemust virtuaalreaalsusena lahkame pikemalt aga juba järgmises peatükis, kuid ennem vaatame seda, et kus teadvus ajus üldse asetseda võib. 1.3 Teadvuse areaal ajus Üldiselt on arvatud seda, et teadvustamiseks on vajalik just prefrontaalne korteks. Sellepärast, et sellise ajupiirkonna kahjustamise korral võtab inimesel rohkem ajakulu eesmärkobjekti ja maskeeriva stiimuli vahel, et teadvustada eesmärkobjekti samasuguselt nagu ilma nimetatud ajupiirkonna kahjustumise korral
virtuaalmaailmasid ja siis inimesed pannakse sinna sisse mänge mängima või tööd tegema. Une- näomaailma on võimalik tõlgendada ka kui virtuaalmaailma. Ilmselt ei kahtle selles keegi. Und nähes ,,viibib" inimene ju teises maailmas, mille loojaks on tegelikult tema enda aju. Unenäomaailmas kogeme ju sama reaalseid situatsioone või sündmusi, mis tegelikkuses aset leiavad. Selles kahelda ei ole võimalik. Unenäomaailma virtuaalreaalsusena käsitleda on võimalik, kuid siis peab arvestama seda, et selle loojaks on inimese enda aju. See ei ole arvutitega animeeritud. Ulmefilmides näeme virtuaalreaalsusi, mis on loodud arvutitega või lausa tehisintel- lektide poolt. Kuid tulemus on ju täpselt sama võrreldes unenäomaailmaga. Seda, et aju tõepoolest loob tegelikkusest virtuaalse keskkonna, näitab unenäomaailma tekkimine siis kui inimesed magavad.
virtuaalmaailmasid ja siis inimesed pannakse sinna sisse mänge mängima või tööd tegema. Une- näomaailma on võimalik tõlgendada ka kui virtuaalmaailma. Ilmselt ei kahtle selles keegi. Und nähes „viibib“ inimene ju teises maailmas, mille loojaks on tegelikult tema enda aju. Unenäomaailmas kogeme ju sama reaalseid situatsioone või sündmusi, mis tegelikkuses aset leiavad. Selles kahelda ei ole võimalik. Unenäomaailma virtuaalreaalsusena käsitleda on võimalik, kuid siis peab arvestama seda, et selle loojaks on inimese enda aju. See ei ole arvutitega animeeritud. Ulmefilmides näeme virtuaalreaalsusi, mis on loodud arvutitega või lausa tehisintel- lektide poolt. Kuid tulemus on ju täpselt sama võrreldes unenäomaailmaga. Seda, et aju tõepoolest loob tegelikkusest virtuaalse keskkonna, näitab unenäomaailma tekkimine siis kui inimesed magavad.
annaabi.ee 
