parandata. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Arvutivõrgud, kus me näeme võrgukihi tasemel ühendusele oritenteeritud võrke (handshakinguga) nimetatakse virtuaalahelatega võrkudeks ja selliseid võrke, kus on võrgukihi tasemel ühenduseta võrgud (ilma handshaking'uta), nimetatakse datagrammvõrkudeks. Virtuaalahelatega võrgud kasutavad virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1)teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada 2)numbritest, mis tähistavad ära iga lingi teekonnal 3)sissekannetest marsruutimistabelites Toimib see järgnevalt: Luuakse kanal (VC setup), saadetakse andmed (data transfer) ja pannakse kanal kinni (VC teardown). Pakett, mis mööda kanalit liigub omab Virtuaalahela numbrit oma header'is, mis muutub iga lingi juures. Numbri muutmise viib läbi ruuter, kellel on tabel, mille alusel ta numbrit muudab. Samuti
3)Ühendusele orinteeritud teenus toimib võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordi kihi tasemel. Näiteks transpordi kihi tasemel nägime, et ühendusele orinteeritus implementeeritakse lõpp-punktides olevate süsteemide poolt, aga võrgukihi tasemel implementeeritakse see lõpp-punktide vahel olevates ruuterites ja ka lõpp-punktides. Virtuaalahelatega võrgud kasutavad virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1)teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada 2)numbritest, mis tähistavad ära iga lingi teekonnal 3)sissekannetest marsruutimistabelites Toimib see järgnevalt: Luuakse kanal (VC setup), saadetakse andmed (data transfer) ja pannakse kanal kinni (VC teardown). Pakett, mis mööda kanalit liigub omab Virtuaalahela numbrit oma header'is, mis muutub iga lingi juures. Numbri muutmise viib läbi ruuter, kellel on tabel, mille alusel ta numbrit muudab. Samuti
datagrammvõrkudeks. 3. Ühendusele orienteeritud teenus toimib võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordi kihi tasemel. Näiteks transpordi kihi tasemel nägime, et ühendusele orienteeritus implementeeritakse lõpp-punktides olevate süsteemide poolt, aga võrgukihi tasemel implementeeritakse see lõpp-punktide vahel olevates ruuterites ja ka lõpp-punktides. Virtuaalahelatega võrgud: Kasutatakse virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1) Teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada 2) Numbritest, mis tähistavad ära iga lingi teekonna 3) Sissekannetest marstuurimistabelites Toimib see järgnevalt: Luuakse kanal (VC setup), saadetakse andmed (data transfer) ja pannakse kanal kinni (VC teardown). Pakett, mis mööda kanalit liigub omab Virtuaalahela numbrit oma päises, mis muutub iga lingi juures.
annaabi.ee 
