uudismaad ning muudeti karjamaadeks endised viljakad põllumaad. Üle 1,2 miljoni hektari põllumajanduslikku maad metsastus ja võsastus [3]. "1987 läbiviidud kontroll näitas, et põllumajandite väetise-, silo-, virtsa- jm. hoidlatest 62% ei vasta nõuetele. See oligi pinnaveekogude hajareostuse olulisimaid põhjusi, millele lisandus põldude tasakaalustamata väetamine mineraalväetistega....Loomakasvatus oli liialt kontsentreerunud ning puudusid nõuetekohased sõnniku- ja virtsahoidlad. Praegugi on põhjavee kaitsmisel rohkesti muret endiste väetisehoidlatega. Sageli hoiti väetist talu kõrvalhoonetes või ladustati otse maapinnale" Valge Raamat. Sõjaväebaaside reostus Suurem osa ENSV baasidest asusid looduskaunites kohtades (nt Keila-Joal). 1992. aastal alanud NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamisel uuriti kokku 194 sõjaobjekti kogupindalaga 80 000 ha. Nõukogude Liidul oli Eestis viis suuremat lennujaama - Tartus Raadi, Harjumaal Ämari,
mikrobioloogiliste protsesside kahjustamist. VIRTS Virts on loomade väljaheidete vedel osa, mis sisaldab peale uriini veel sõnniku käärimisel tekkinud ja sõnnikust väljaimbunud vedelikke, mis sageli on lahjenenud ja sademeveega. Küllaldase allapanu korral virtsa ei teki! Virts on olemuselt väärtuslik kiiretoimeline lämmastik- ja kaaliväetis, mille toitainesisaldus sõltub loomaliigist ja veel rohkem sinna lisandunud tehno- ja sademeteveest. Virtsahoidlad tuleb kindlasti katta! Orienteeruvalt sisaldab virts: N 0,2...0,3% P 0,03...0,04% K 0,3...0,4% Sõnniku käsitlemise erinevate meetodite eelised ja puudused TAHE SÕNNIK LÄGA e. vedelsõnnik Eelised: Eelised: 1) võimalik kasutada tõstukeid ja 1) pärast segamist homogeenne biiterlaoteid (ühtlane)
Poolvedela sõnniku hoidla mahutavuse arvutamisel võib aluseks võtta vedelsõnniku hoidlate kohta kehtivad nõuded. Poolvedela sõnniku hoidla põrand ja seinad peavad olema veekindlad. Maksimaalne ladustamiskõrgus võrdub sõnnikuhoidla seina kõrgusega (ca l m). Tingituna poolvedela sõnniku suhtelisest voolavusest peab hoidla olema piiratud kõigist neljast küljest või paiknema süvendis (nn laguuntüüpi hoidlad). Joonis 9. Poolvedela sõnniku hoidla 6.4 Vedelsõnniku- ja virtsahoidlad Vedelsõnniku ja virtsa hoiustamiseks sobivad raudbetoonist ja terasest (emailiga kaetav teras või roostevaba teras) hoidlad ning HDPE kilest või kummimaterjalist laguunid. Viimased sobivad eelkõige veiste vedelsõnniku hoiustamiseks. Plastikuga vooderdatud laguunid ei sobi sigade vedelsõnniku hoiustamiseks. Vedelsõnnikuhoidla planeerimisel tuleb alati lähtuda täitmis-, segamis- ja tühjendamistehnoloogia tarnija(te) tehnilistest juhenditest.
annaabi.ee 
