Esmatähtis on ennetav tõrje. (terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, põõsaste harvendus- ja noorenduslõikus, kasulikele röövputukatele elupaikade loomine) Reavahed võib korras hoida herbitsiidiga. Kui kahjustajaid on palju, siis on vajalik otsene tõrje. Karusmarja jahukasre vastu saab külvata talvel või varakevadel põõsastele puutuhka, pritsida põõsaid kevadel kaltsineeritud sooda või lahjendatud virtsaga. Sõstra-klaastiiva ja sõstra-nõvakoi kahjustuse korral tuleb kahjustatud oksad põõsastest välja lõigata. Neid tuleb õitsemise algusest alates iga 15-20 päeva tagant välja lõigata ja põletada. Lisaks võib pritsida istandikku enne pungade puhkemist NeemAzal-T/Si vesilahuse või 10%se lubjalahusega. Kahjurite väljapüügiks võib kasutada fermoonpüüniseid. Kollase karusmarja-lehevaablase kahjustuse korral aitab põõsase pritsimine tugeva veejoaga.
maha ja varsti abiellunud teisega. Poiss olnud väga löödud ja kui esimesest löögist üle saanud, vandunud tüdrukule truudusetuse eest kätte maksta. Pulmapäeval, kui rahvas istus lauas ja vastne noorik nende keskel uhkes valges kleidis (olnud ka poolsalaja kiriklik laulatus), sõitis pulmamaja akna alla tsistern. Autot juhtis see õnnetu armastaja. Poiss võttis vooliku, torkas selle otsa aknast tuppa ja suunas noorikule ning kallas ta virtsaga üle. Oma osa sai muidugi ka vastne abielumees. Millega lugu lõppes, pole teada. Väike-Maarja - K. Õis < Jaan Ots (1993) Ü. Tedre teab, et sama lugu on aset leidnud 50. aastatel hoopis Tartus (Tedre l988, 695). Ameerikas levis jutt ebatavalisest kättemaksust armukadeduse ajendil umbes samal ajal. Seal oli kättemaksuvahendiks tsement, millega rivaali auto üle kallati. Seal aitas lugu võimendada ka ajakirjandus (Brunvand 1981, 98-101). Anekdoot
Kui käärinud sõnnikus on süsiniku ja lämmastiku suhe 20:1 piires, siis põhus on see 100:1. Põhu kasutamisel otsese väetisena võtavad põhku lagundavad mikroorganismid elutegevuseks puudu jääva lämmastiku mullast. Seega muutuvad taimedele konkurentideks. Seoses sellega võib saak I aastal isegi langeda. Saagi languse vältimiseks tuleb 1 tonni põhu kohta mulda anda täiendavalt 5...10kg mineraalset lämmastikku. Mineraalset lämmastikku võib asendada vedelsõnniku või virtsaga. Põhuga väetamisel tuleb arvestada ka seda, et põhu 24 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 lagunemisel eritavad mõned kahjulikud seened mulda toksilisi aineid (nt patuliini), mis on eriti mürgised noortele taimedele. Põhu muldakünni järel on täheldatud ka taimekasvu pidurdavate fenoolsete ühendite kogunemist mulda.
annaabi.ee 
