HISTORIA MITÄ TARKOITTAA SANA HISTORIA? V: Kertomus, tarina Mennyt aika Tieteenala Oppiaine koulussa Ajan virta HISTORIAN KOLME PERIAATETTA 1. Ihminen (historia: ihmisen tarina) 2. Aika (historian aikakaudet ja jaksot) 3. Lähteet (mistä tietoa?) ESIHISTORIALLINEN AIKA JA HISTORIALLINEN AIKA V: Dinosaurukset ja kun ,,kynä on keksitty" Eaa. Jaa. V: Ennen Kristusta ja Jälkeen KLASSINEN KOLMIJAKO 1. Vanha aika 800 eaa. 500 jaa. 2. Keskiaika 500 1400 - luvuilla 3. Uusi aika 1500 1789 - luvuilla 4. Uusin aika 1789 1914 luvuilla
vika süü vilkaista pilku heita villasekoitehousut poolvillased püksid vilustua külmetuda vilustuminen külmetumine vilustunut külmetunud vipata raha laenata virkailija ametnik Viro Eesti virolainen eestlane virta vool visa (luottokortti) visa (krediitkaart) vitsi nali voi või Voi hyvin. Ela hästi. Voi. Oh!, Oi!, Ah!, Ai! voida suuta, saada voittaa võita vuodenaika aastaaeg vuokralla (asua vuokralla) elada üürikorteris
Kui me vaatame linnadefinitsiooni laiemalt, siis on asi ebamäärasem - linn on asula, mille elanikkonna põhitegevus ei ole põllumajanduslik tegevus. Üldiselt eeldatakse, et linn on kaubanduslik ja käsitöö keskus ja selle puhul eeldatakse ka suuremat elanikkonna kontsentratsiooni, aga kus jookseb siit piir, seda ei saa määratleda. Asja teeb veel segasemaks aolinna mõista - varajane linn, mis olid viikingi ajal tuntud keskused nt Virta, aga linnast jäi midagi puudu. Valter Lang on eestis kontekstis kirjutanud, et aolinnadena tuleks arvesse nt Varbola..., need olid võimukeskused, aga nendest ei saanud linnasid ja ega ei saanudki saada, siis kaubanduskeskusteks nad poleks sobinud. Funktsioonide poolest vastavad aolinna tunnustele, aga mastaapi vaadates näeme, et nad olid liiga tillukesed. Ühesõnaga see on suurel määral kokkuleppe asi, kust alates me räägime linnast
annaabi.ee 
