Virstu-Laetu-Puhtu looduskaitseala Koostajad: Egert Aadle Hanna-Maria Hurt Kus asub? Iseloomustus • Pindala • Rannik • Ranna ääred • Sisemaa https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9d/%C3%95itsev_ karulauk_Puhtulaiul.jpg/1024px-% C3%95itsev_karulauk_Puhtulaiul.jpg Karulauk. Puhtulaiul. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9d/%C3%95itsev_karulauk _Puhtulaiul.jpg/1024px-% Mida seal kaitstakse? Ajalugu • Loodi 1939. aastal kaitseala • 1959. aastal loodi keeluala • Praegused piirid 2003. aastast http://elysp.weebly.com/uploads/5/1/6/0/51601679/2982077.jpg?281 http://elysp.weebly.com/uploads/5/1/6/0/51601679/2894129_orig.jpg Rändlinnud Bioloogiajaamad • Puhtu bioloogiajaam • Laetu bioloogiajaam ht...
Alternatiivenerga Eestis miks vajalik ja mida peaks muutma? Tänapäeval räägitakse palju alternatiivenergiast ja sellest, kui tähtis see on, et pääseda fossiilkütuste kasutamisest. Eesti pindalast on umbes 140 km2 sellist maad, millel on head tingimused tuuleenergia rakendamiseks. Virstu tuulepark, mis hakkas tööle 11. Oktoobril 2001. aastal, oli Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark. Tuulepargis asub kolm tuulikut, mis suudavad rahuldada umbes 500. kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Pärnumaale, kus on palju tuult, tahetakse ehitata rohkelt tuulegeneraatoreid. Rajamise teeb raskeks seadus, et tuulegeneraator peab asuma 400 m kagusel lähimatest taludest.
Võitlused Tallinna pärast: Stalini käsul tõmbusid punaarmee väeosad Tallinna kaitsele, sest seal asus Balti laevastiku peabaas- Koondati rohkem kui 40 000 meest ja üle 300 suurtüki. Saksa poolel valmistusid rünnakuks 3 jalaväediviisi. Algas 20. augustil, nädal hiljem kandus lahing edasi Lasnamäele ja Kadrioru piirkonda ning 27. augustil algas punavägede evakueerimine. 28. augustil marssisid Saksa väed Tallinnasse. 1. septembril hõivasid sakslased Haapsalu, Virstu ja sellega kogu Eesti mandriosa oli puhastatud Punaarmeest. Juminda miinilahing: Tallinnat kaitsnud Punaarmee üksuste jäänused, põgenevad punategelased, mobiliseeritud ja evakueeritud - 30 000 inimest paigutati Nõukogude laevadele, mis asusid teele. Juminda poolsaare kohal sattusid laevakaravanid sakslaste ja soomlaste paigutatid miinitõketele ning langesid pommi- ja torpeedorünnakute alla. 195 laevast uputati 55, hukkunute arv 15 000.
annaabi.ee 
