Kreutzwaldil tuli mõte välja anda Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Ma-ilms ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849), kus ta tutvustas lugejatele maakera eri paikade goreograafiat, loomastikku, tehnika uusi saavutusi, keugeid planeete jm. Kreutzwaldilt ilmusid veel ,,Ma ja Merre piltid" (1850, 1857, 1861), kus leidus põnevaid seiklusjutte Lõuna-Aafrikast, Tseiloni saarelt ja mujalt, ning ,,Sippelgas" (1843, 1861), mis kutsus talupoegi üles virkusele ja sisaldas õpetlikke palasid põllumajandusest, tervishoiust, ajaloost. Nõuandeid ja teadmisi tervishoiu ning arstiteaduse alalt sisaldasid ,,Lühhikenne õppetus terwisse hoidmissest" (1854) ja ,,Kodutohter" (1879). Rahvavalgustuslike töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi ja levitada teadmisi.'tunnustuse on Kreutzwald pälvinud eelkõige oma rahvaluuletöötlustega ,,Kalevipoeg" (rahvaväljaanne 1962) ja ,,Eestirahva Ennemuistlsed jutud" (1866) ning
,,Instruktsioonile" lisandus ,,Korraldus" kuidas toimida laastatud kirikute ja koolide kordaseadmisel, samuti kirikukohtu ja konsistooriumi töö korraldamisel. Paganate ohvrialtarid kästi maha kiskuda, ristisambad ja kabelid ära lõhkuda, hiied ja jumalad tulega põletada, et nende neetud nimed täielikult hävineksid. Pikemalt peatuti pastoritel. Pastorite võimekuse väljaselgitamiseks tuli neid kontrollida. Soojas ja südamlikus toonis manitseti vaimulikke truudusele, virkusele, mõõdukusele ja palvetamisele. Kuningalt tõotati paluda kahe hea partikulaarkooli loomist. Korraldus nägi ette pidada kord aastas piiskopi juhtimisel sinodit, millest võtaksid osa nii vaimulikud kui ilmalikud isikud. 1586. a. Instruktsioon ja korraldus olid Rootsi riigi esimeseks tõsiseks katseks kehtestada kogu Eestimaal ühtne evangeelne kirikukord. Agricola kavandatud tegevusprogramm oli laiaulatuslik ja mitmekülgne
Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) *Huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingutel Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. *Kirjutas karskusteemalise jutu "Wina-katk" *Õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas peamiselt kalendreid. 1846.hakkas toimetama "Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa (ilmus 30 aastat) *Andis välja Eesti esimese populaarteadusliku pildiajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"; "Ma ja Merre piltid", "Sippelgas" (kutsus talupoegi virkusele); "Lühhikenne õppetus terwise hoidmissest" ; Kodu tohter" 16 *Rahvaalgatuslike töödega püüdis avardada lugejate silmavaadet ja levitada teadmisi *Tunnustuse sai rahvaluule töötlusega "Kalevipoeg" (1862) ja "Eesti rahwa ennemuistsed jutud" ning ilukirjandusliku loominguga Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) 1857. a - esimene regulaarselt ilmuv eestikeelne nädalaleht Perno Postimees, mis väärtustas
Talumaja sees hakkas üha rohkem eralduma elamise sfäär ja töösfäär. Töösfäär jäi rehetuppa. Sajandi II poolel hakati rohkem kasutama seljatugedega toole, riidekappe (külatisleri poolt valmistatud), kummutid, püstjalgadega lauad, seinariiulid. Uuteks esemeteks olid ka tekstiilid. Võeti kasutusele lina ja padjapüür ning korralik tekk, aknakaunistused, seinavaibad, väiksemad põrandavaibad. Tikandid olid moraliseerivad, virkusele ärgitavad, vanasõnad. Kell valdavalt seinakell esialgu oli vaid iluasi. Seltsielu tähtsamaks muutumisega, muutus ka kell tähtsamaks. TOIDUMAJANDUS Toiduained olid valdavalt enda kasvatatud. Leib oli endiselt tähtsaim toiduaine. Leib muutus puhtamaks rukkileivaks. Odrajahu. Sepikut tehti odrajahust. Pidulikumad toidud olid kõikvõimalikud vorstid. Lihasöömine oli ka suhteliselt harv. Toitumine erines kohati ka aastaajast: sügisel ja talvel söödi paremini kui kevadel ja suvel
annaabi.ee 
