sirge sirgem sirgeid sirgeid vali valjem valje kõige valjem mõru mõrum mõrusid kõige mõrum õnnetu õnnetum õnnetuid õnnetuim lühike lühem lühikesi lühim kõrk kõrgi kõrke kõige kõrgim nõrk nõrgem nõrku nõrgim virk virgem virku virgim prink pringim prinke kõige pringim lühike lühem lühikesi lühim saamatu saamatum saamatuid saamatuim vilu vilum vilusid kõige vilum kuri kurjem kurje kõige kurjem valge valgem valgeid valgeim pisike pisem pisemaid pisim okslik okslikum okslikke okslikem
" Idee poolest on sarnane ka Õp 15:19 ,,Laisa tee on nagu kibuvitsahekk, aga õigete rada on sillutatud." Niisamuti kirjeldavad teisedki vanasõnad, mis laisal tööd teha takistab: ,,Millal laisk tüöd tegeb? Talvel ei targe, sügüsel on suured tuuled, keväjel palju vett ja suvel liiga palav", ,,Laisal iks suvi lämmi ja talv külm, käpp kärnän ja maa külmänü." Vanasõnades esineb teisigi laisa vabandusi, mis on aga üsna ninaka alatooniga: ,,Magajal vähem pattu", ,,Kust virku muidu ära tuntas, ku laisku ei ole", ,,Kes virga vilja ära sööb, kui laisku maa peal ei ole." Samuti võib laisal vanasõnade järgi vedada: ,,Laisal on alati õnne", ,,Magajale kassile jookseb vahest ka hiir suhu." Laiskust nähakse ka kui tervisesäästjat ja elupikendajat: ,,Tüü om, kes inimese tapp", ,,Katus on maja iga, laiskus mehe iga." Õpetussõnades näidatakse laiskust aga alati taunitavana ja Õp 10:4 ütleb, et laisk poeg on
• Siin peame kasutama mitmuse osastava käände abi (kui muidu ei meenu, siis esitame endale küsimuse palju mida? – vastus nõuab mitm osastavat käänet) • Kui mitmuse osastava lõpp on –id, asendame d keskvõrde tunnusega m (näit kõrgeid-kõrgeim, rikkaid-rikkaim) • Kui mitm osastav lõpeb vokaaliga, on ülivõrde tunnuseks –im (ehk teisisõnu- vokaal asendub i-ga) Näiteks: pikki-pikim, virku-virgim, vanu-vanim, pahu-pahim • Kui sõna lõpus on –lik, ei asendu e, kuid tüvi nõrgeneb (-likke-likem) Näiteks: õnnelikke-õnnelikem, väärtuslikke-väärtuslikem • Kui mitm osastava lõpus on –sid, ei saa i-ülivõrret moodustada, tuleb leppida lihtsama variandiga, milleks on kõige-ülivõrre Näiteks: tublisid-kõige tublim, nürisid-kõige nürim, vabasid-kõige vabam Mõningaid näiteid • Mõtle, missugune on nimetav kääne
" Seal olid kuldsed kaevukoogud, Mina kohe pruudil kostsin, valgest vasest väravad, talle targalt teada andsin: seal oli õues hõbeposti. "Kas on sinu isal vara Ja ma tundsin rõõmu, lusti, või on sinu emal vara, astsin maha apsatile, :,: mis mu täkk ei jõuaks tassi, saaparauad raksatile. virku loom siit ära viia?" :,: Laulud abielust kirjeldasid muistset abielu, mehe ja naise omavahelisi suhteid, talupere teiste liikmete suhtumist perre juurdetulijasse. Neil oli seoseid pulmalauludega ja neidude õpetuslauludega. 8. RahvalaulikudLaulik (eeslaulja, eestütleja, lauluinimene, laululine, sõnuline) on rahvapärane nimetus. Setu lauluema on viide lauliku vanemale elueale, kuid ka austav nimetus. Rahvalaulik on laulu elav esitaja ja kollektiivse traditsiooni hea tundja
annaabi.ee 
