L-A virion omab T=1 sümmeetriat (koosneb 60-st kattevalgu diameerist). Struktuurilt meenutab tuntud dsRNA genoomset viiruste virionide “core” struktuuri. L-A viiruse virionid sisaldavad alati ainult ühte tüüpi RNA-d (st. viiruse ja sateliidi RNA pakitakse alati eraldi kapsiididesse). Virionis paiknevad 1- 1,5 nm diameetriga poorid, mis: Lasevad virioni sisse RNA sünteesi substrate Võimaldavad sünteesitud RNA –l virionist väljuda Ei lase virionist väljuda dsRNA-l Ei lase virioni sisse RNA-d degradeeruvaid ensüüme. L-A viiruse genoomi organisatsioon L-A viiruse genoom on dsRNA (mõlemal ahelal puuduvad cap ja poly(A) järjestused) mille positiivses ahelas asub kaks teineteisega kattuvat lugemisraami. Need kodeerivad vastavlt: o Peamist kattevalku (tavaliselt nimetatakse seda gag- valguks, 76 kDa o Polümeraasi (pol. 100 kDa domeen). See ekspresseerub
afiinsusega. Reoviiruse sisenemine rakku toimub clathrin'ist sõltuva retseptor-vahendatud endotsütoosi teel (ca. 20-30 min. peale infitseerimist). Viirus sattub moodustuvatesse endo- ja lüsosoomidesse, milles toimub pH taseme langus. pH langusega endosoomis kaasneb reoviiruse virioni valkude proteolüüs raku happeliste proteaaside poolt: 1) 3 valgu degradeerumine; 2) valk 1 eraldub partiklist; 3) µ1C valgu protsessing -produktiks. Proteolüüsi tulemusena moodustuvad virionist partiklid, mis on väga sarnased ISVP-dele. Proteolüüs on vajalik (selle puudumisel on infektsioon blokeeritud), kuna selle käigus toimub virionide aktiveerumine, mis on omakorda tarvilik interaktsiooniks endosoomi membraanidega ja viiruse sisenemiseks tsütoplasmasse. Mõningatel juhtudel võib vastav proteolüüs toimuda ka väljaspool rakku (selle võib kunstlikult läbi viia ka in vitro). Selliselt töödeldud viirus suudab tungida rakku ilma endotsütoosita (otse
EhV-86 genoom on 407 kbp pikkune tsirkulaarne DNA ja kodeerib 472-te valku (millest vaid 66-l on teada homolooge teistelt bioloogilistelt objektidelt). Nende valkude hulgas on palju (viirusele) eksootilisi ensüüme, nagu sfingolipiidide biosünteesi ensüüme. Väga oluline on see, et EhV kodeerib RNA polümeraasi (vähemalt kuute selle subühikut). Siiani pole näidatud, et seda leiduks ka virionis – seega peab see viirus replitseeruma (vähemalt alguses) rakutuumas. Üldse on EhV virionist leitud 28 valku, millest 23 on membraanvalgud. See kajastab EhV peamist bioloogilist eripära – praegustel andmetel omab EhV välismembraani (mitte kapsiidi all) ja siseneb peremeesrakku endotsütoosi sarnase protsessi teel. Samuti on kirjeldatud EhV vabanemist pungumise teel. FsV ja EsV tsükkel on seotud peremehe arenguga EsV ja FsV viirused erinevad muudest vetikate viirustest selle poolest, et nende infektsioonis
annaabi.ee 
