indutseeritud aktiini polümeriseerumist), kus toimub DNA vabanemine (6) ja algab viiruse genoomi transkriptsioon (7). Replikatsiooniks vajalike valkude kogunemine algatab viiruse genoomi replikatsiooni ja koos sellega hilise transkriptsiooni (8). Algab nukleokapsiidide moodustumine, esialgu toimub nende transport tuumast välja plasmamembraanile (9) kus toimub BV-de pungumine (10) ja vabanemine keskkonda. Hilisemas faasis toimub nukleokapsiidide pakkimine OV virionidesse (12) ja peale väga hilise geeniekspressiooni toimumist leiab aset inklusioonkehade moodustamine (13). NPV-de geeniekspressioon Baculoviiruse geenid asuvad mõlemas DNA ahelas, funktsionaalset klasterdumist ei ole, ORFid enamasti ei kattu, introne on vähe. • Varajane transkriptsioon algab enne DNA replikatsiooni ja toimub raku RNA- polümeraas II abil. See faas kestab ca 6-12 tundi ja teda iseloomustab keeruline
NSP3 seob üheltpoolt viiruse RNA 3’- ostsi ja teiseltpoolt transkriptsioonifaktorit eIF- 4G. Tänu rotaviiruse mRNA 5’ ja 3’ otste omavahelisele interaktsioonidele aktiveerib NSP3 poone eIF- 4G sidumine viiruse mRNA-de translatsiooni Samal ajal surub NSP3 maha peremehe RNA-de translatsiooni Sugukond Partitiviridae Taimede ja seente viirused. Virion T=1. Genoom koosneb kahest dsRNA segmendist pikkustega 1,4- 2,4 kb, mis pakitud eraldi virionidesse. mRNA-d on monotsistroonsed. Kodeerivad vastavalt kattevalku ja replikaasi. Sugkond Endornaviridae Taimede ja seente ja vetikate. Ei moodusta virione. Genoomiks on üks dsRNA fragment 14-17,6 kb, mille kodeerivad pluss ahelas on 5’ otsast 1,2 – 2,7 kb kaugusel spetsiifiline ahela katkestus (nick). Genoom kodeerib ühte pikka polüproteiini. Replikatsioon toimub tsütoplasmaatilistes vesiikulites.
WTV ja RTV genoomide segmendid 12 on struktuurselt vastavalt bi- ja tritsistroonsed (peale peamise ORF-i sisaldavad veel väiksemaid teises faasis olevaid ORF-e, mis tõenäoliselt kujutavad endast ekspresseeritavaid geene). Ka mõne teise taimede reoviiruse mõningad segmendid on struktuurselt bitsistroonsed. Kas ja kuidas ekspresseerub in vivo nende teine ORF pole enamasti selge. Pole täiesti selge, kuidas saavutatakse genoomi pakkimine virionidesse, nii et igas partiklis oleks üks koopia igast segmendist. Teada on, et iga fragment sisaldab vähemalt kahte äratundmisregiooni, millest üks eristab viiruse RNAsid raku RNA-dest ja teine iga segmenti teistest segmentidest. 3.4.3. Geeniekspressioon ja replikatsioon Reoviiruste replikatsiooni protsessist taimes on teada väga vähe, enamus andmeid pärineb putukarakkude (leafhopper) kultuuris toimuvast replikatsioonist. Taimede reoviiruste
annaabi.ee 
