Oma kirjanduslikke arusaamu ja maailmanägemist on ta selgitanud arvukates esseedes ja kriitilistes artiklites. Osa neist kirjutistest on kogutud raamatutesse "Katkestuse kultuur" (1996) ja "Millimallikas" (2000). Pikemas essees "Loomise mõnu ja kiri" (2006) tegeleb ta eesti mütoloogiaga, koondades oma tähelepanekud triksteri kuju ümber. Hasso Krull on tõlkinud teoreetilisi töid prantsuse, inglise ja saksa keelest (Jacques Derrida, Michel Foucault, Paul Virilio, Julia Kristeva, Gilles Deleuze ja Félix Guattari, Pierre Bourdieu, Slavoj Zizek, Ernesto Laclau, Walter Benjamin) ning luulet prantsuse (André Breton, René Char, Francis Ponge, Bernard Noël, Edmond Jabès, Mohammed Dib, Amina Said, Tahar Ben Jelloun), inglise (Sylvia Plath, Frank O'Hara, Rita Dove, Michael Ondaatje, Nissim Ezekiel, Kamala Das, Sujata Bhatt, Allen Ginsberg, Charles Bernstein, John Berryman, Wallace Stevens, William Carlos Williams), hollandi (Cees Nooteboom, Hans van
isoleerib. 23.11.10 Speed. Kiirusekujund, intensiivsus. Kehaliste takistuste, nõrkuste ületamine, vedela ja vormitu, fikseerimata kujundi kaudu (iseloomustab naiselikkust), see tuleks ületada muutes ennast tugevaks. Kehas toimuvad kramplikud progressid. Inimese loomulikud reaktsioonid muutuvad kramplikuks. Täielik konsentratsioon, mis isoleerib inimese muust maailmast. Keha piirid tunduvad ebaolulisena. Võib võrrelda arvutimängudega. Virilio. Kiiruse mõiste, 20sajandi alguses kerkis eriti esile. Itaalia futuristide liider Marinetti, ,,me tahame luua mittemoraalset inimest, kelles poleks blablabla. Luuakse uut inimest, kes jätaks, tehnoloogilise progressi kaudu, maha inimlikud jooned. ,,Sõda on ilus, sest siin saab alguse inimkeha oodatud metaliseerumine" Uus maailm loodud pigem sõja kui hinge headuse heaks. Soovitakse alla suruda nõrkus, naiselikkus,
olulisem on see, et selle kaudu saab eluoskusi, millest saab hiljem võib-olla töökoht (vrd Nestor). Kui esteetika kõrvale lükata, siis ei saada aru subkultuuri võimest luua täiesti oma elu, alternatiiv kõrgharidusele, töökohtadele. Dokumenteerimata, tsenseerimata peidetud majanduses seisab ühes otsas subkultuur ja kultuuritööstus ja teises otsas säravad staarid ja meelelahutusmaailm." Aeg on otsa saanud (Paul Virilio). KRIITIKA: Küsimus on muidugi selles, kui palju noored saavad ikkagi tööstuse ja turu poolt reguleeritus ise kaasa rääkida? Suurfirmade toodangu kõrval ei tundu olevat palju ruumi. d. Valikute kultuur ja koht ekraanil Kui noortekultuuri mõisteti ajalooliselt kui näitavaid (spectacular), kuid tänapäeva noored ei tee endast enam näitemängu, spektaaklit, ja suhestuvad maailmaga, mis ise on üks suur näitemäng (Baudrillardi mõju). Noored defineerivad kultuuri vahendajate ja
annaabi.ee 
