"Õpilane Valter", "Avasilmi". 1929.aastal leidis Luts uue, tema annet elustava ainevaldkonna mälestustemaailma. Lutsu sulest pärineb 13 "Mälestuste" raamatut, mis ilmusid ajavahemikus 1930 1941. "Mälestuste" sari käsitleb kirjaniku elu sünnist kuni1916.aastani. Esimesed köited annavad emotsionaalse pildi kirjaniku päritolust, lapseeast, koolipõlvest ja elust apteekriõpilasena. Esimese maailmasõja memuaaride tsüklis joonistatakse sõja "virilat karikatuuri". Kirjanik täiendab objektiivset tõepärasust ilukirjanduslike elementidega: ta kasutab pseudonüüme kõrvuti tõeliste nimedega, lisab mõttekujutuslikku, ühtlasi rakendatakse rikkalikku dialoogi ja rahvalikku fraseoloogiat. Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla", mille A. Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp
Nüüd sai selgeks, et vee all, põhjajamudas häälitsevate mudakonnade täpset asukohta on lausa võimatu kõrvaga kuulates kindlaks teha ka siis, kui nad lausa su harkis jalgade vahel kloksuvad. Sobiva solisti sobivas ümbruses leidsin pimeduses lõpuks stereomagnetofoni mõõteriista valgustatud numbrilaua kohal võbelevate osutite järgi suundmikrofonide paari abil. Konnad ise jäid nägemata, nemad olid mudas peidus nagu mudakonnale kohane. Et öö tuli pärast jahedat ning virilat kevadet erakordselt soe, hakkasid laulma ka rohe-kärnkonnad. Rohe-kärnkonn on vist küll meie kõige ilusama lauluga kahepaikne ja kui ööõhk äkitselt nende laulust ööbikute saatel lausa helisema hakkab, siis võib sellest, nagu tookord kogesime, kujuneda lausa unustamatu muusikaelamus. Valgenes, kui seadsin mikrofonid rohe-kärnkonnade ette. Nüüd oli juba lihtne. Kõik oli üsna hästi näha ja looduse poolt lavastatud, kõik oli selge, lint võis joosta.
Mis puutub praeguse Pariisi uutesse monumentidesse, siis hoidume meeleldi neist kõnelemast. Põhjuseks pole mitte see, et me neist küllalt lugu ei pea. Härra Souff-lot' * ehitatud Sainte-Genevieve'i kirik on kõige ilusam tort, mis kunagi kivist on valmistatud. Auleegioni palee on ka üpris silmapaistev kondiitritoode. Leivaturu kuppel on inglise dzoki müts suure redeli otsas. Saint-Sul-pice'i tornid on kaks jämedat klarnetit ja ega need teistest vormidest halvemad ole; vildak ja virilat nägu näitav telegraaf katusel on kõigele kenakeseks lisandiks. Saint-Rochi kiriku portaali võib toreduse poolest võrrelda vaid Saint- Thomas d'Aquini kiriku portaaliga. Ka selle portaali tagapinnal leidub reljeefne küngas ristiga ja kullatud puust päike. Ja need on tõesti imestusväärsed! Kaunis leidlik on ka Botaanika-aia labürindi kupli üpuosa. Mis puutub Börsi paleesse, siis on see sammastelt
annaabi.ee 
