osalt antiigiga seostatud figuurid ja figuurigrupid. 1924. aastal Picasso dekoratsioonidega etendunud ballet "Mercure" annab André Bretoni ümber koondunud sürrealistidele põhjust ülistada Picassot kui üht omade seast. 1925. aastal võtab ta Giorgio de Chiroco, Max Ernsti ja teiste kõrval osa sürrealistide ühenduse esimesest näitusest. Nende nõudmistega kujutada "psüühilisi automatisme" liitub Picasso vaid tingimisi. Sürrealismilt saab ta esmajoones virgutust ning võtteid oma teemade spontaansemaks ja emotsionaalsemaks töötlemiseks. Loomingusse ilmub rõhutatud kujul seksuaalsus. Picasso huvitub 1920. aastate lõpus Minotaurusest, olevusest, kes on segu inimesest ja loomast, ning härjavõitlusest. Graafikatsüklis "Minotauromachie", mis valmis 1935. aastal pisut enne Hispaania kodusõja puhkemist, on need erootilised metafoorid ja viide hävitavatele jõududele. Valmib "Guernica". Pärast Teist maailmasõda astub Picasso välja ülemaailmse
Füsioloogilised lähenemised: Virgutatuse teooria: Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. Millisel erksuse tasemel inimene kõige paremini töötab. 1-pingutus madal, ei kasuta kogu ressurssi. 2-kõige parem. 3-pingutab üle, läheb sassi. Virgutus on liiga kõrge, kandub ajus üle muudele osadele, ülepingutus ei tule kasuks. Virgutustase kõigil erinev, tingimused erinevad. Introvert- domineerivad erutusprotsessid. Pigem vaiksem, ei ole aktiivne, ei pea virgutust juurde otsima. Ekstrovert- tahab virgutust veel rohkem juurde. Parim tulemus sõltub ülesande keerukusest. Lihtsam ülesanne läheb kiiremini, kergemini. Keerukam nõuab rohkem mõtlemisaega. Erinevatele inimestele sobib erinev virgutustase mingi ülesande lahendamiseks. Vastandprotsessi teooria (Solomon): Emotsionaalse kogemuse tsükkel toimub, kui me saavutame motivatsiooni ja siis püüame motivatsioonist vabaneda. Inimene tahab olla neutaalsel tasandil
BIS- käitumusliku inhib süst- ebameeldivate sündmuste vältimine, hirm karistada saada. Serotoniin ja noradrenaliin, negatiivsed emots: ärevus ja neurootilisus BAS- akt süst- eesmärkide järgimine, saavutamine, motiveeritavus, pos emots: impulsiivsus ja ekstraverts. Dopamiin - Mida suurem BAS seda impuls. Kõrge BIS ja madal BAS-> depressioon. Kõrge BAS madal BIS-> antisots isiksus - ekstravertsematel inimestel on paremaks soorituseks vaja rohkem virgutust/stimulatsiooni paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega- Kõrge ärevus= kõrge neur ja madal ekstraverts 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. - limbiline süsteem, amügdala - monoamiinide närviteed, suguhormoonid - Panksepa närviringed: otsimine, raev, hirm, lust, hoolitsemine, paanika/lein, mängimine 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on.
Ka nende silmist, kes neid tagasi hoiavad, langevad pisarad, tuues hingele kergendust. (16) Kuidas sellega siis on? Lubagem neil langeda, ärgem käskigem neid; voolaku, kuipalju tunne välja tõukab, mitte kuipalju matkimine nõuab. Ärgem lisagem leinale vähimatki, ärgem suurendagem teda võõra eeskuju järgi. Valu näitamine nõuab rohkem kui valu; kui vähe on neid, kes on kurvad enda jaoks! Kui kuuldakse, siis nad oigavad valjemini, ning üksilduses vaiksete ja rahulikena saavad nad virgutust uueks nutuks, kui kedagi näevad. Siis löövad nad käega vastu otsaesist, mida ühegi takistajata võinuksid teha vabamalt, siis soovivad nad endi surma, siis veerevad voodist maha; pealtvaataja puududes valu lakkab. (17) Nagu teistes asjades, nii jälitab meid siingi pahe, et juhindume enamuse eeskujust, ning märkamata, mida peab tegema, täheldame seda, mis on tavaks. Kaldume kõrvale loodusest, muutudes üksmeelseks
annaabi.ee 
