Virginia Woolf (1882 – 1941, sündinud Stephen) Tema isa oli kirjanik ja kriitik Leslie Stephen. Väike Virginia hakkas juba lapsena jutte kirjutama, koostas vennaga kodus omatehtud ajalehte. Järjest surid Virginia ema (1895), poolõde, isa (1904) ja vend Toby (1906). Selle mõjul kujunes Virginial närvihaigus. 1912 abielu kirjanik Leonard Woolfiga (1880 – 1969). Aastal 1917 rajasid nad koos kirjastuse Hogarth Press. Woolfide ümber koondus kirjandus- ja kunstiinimeste seltskond, „Bloomsbury grupp“. Teosed: 1922 romaan „Jacobi tuba“ 1925 esimene modernistlik romaan „Proua Dalloway“. See on erinevate inimeste mõtete läbipõimunud võrgustik ühelainsal päeval. Paralleelselt esinevad rikas daam proua Dalloway, kes tegeleb õhtuse peo ettevalmistamisega ja 1.
Elukäik Sündis Londonis silmapaistva literaadi tütrena ja Click to edit Master text styles sai hariduse kodus Second level Oli süvapsühholoogilise suuna juhtivaid Third level Fourth level kirjanikke Fifth level Briti kirjanik ja feminist Virginial oli kuus poolõde-venda 1912 abiellus kirjanduskriitik Leonard Woolfiga Koos soetati trükipress,millega pandi 1917.aastal alus kirjastusele Hogarth Press 1941 aastal tegi Woolf enesetapu,uputades end Ouse'i jõkke Looming Loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse väljendamine, kujundiks vormimine. Tegelaste eesmärk: peatada aeg ja ruum, noppida välja oluline, puhastada see ja lasta valgusel sellest läbi kumada.
hiljem otsustas ta vahetada paranevale Virginiale sobimatu Londoni keskkonna maaelu vastu. Neid võluv Hogarth House`i nimeline maja leiti Richmondis. See koht inspireeris voodis lamavat Virginiat kirjutama, siin oli ilu ja rahu, siin tundis ta end hoolimata kõigest erakordselt õnnelikuna. Neid külastanud arvukad sõbrad ei uskunud, et Virginia on vaimselt haige. 1917 ostis Leonard koduse trükipressi. Ta lootis, et hool kirjastustegevuse eest asendab hoolt laste eest, keda arstid keelasid Virginial tervislikel põhjustel saamast. "Me käime rohkem piknikul kui sööme kodus, sest press võtab kogu ruumi söögitoas ja sahvris," kirjutas elevust täis Virginia oma õele Vanessale, keda ta laste pärast väga kadestas. Woolfid panid kirjastusele kodumaja järgi nime Hogarth Press ja hakkasid koos välja andma raamatuid, mis oli uus peatükk nii nende professionaalses kui ka isiklikus elus.
Üks mees, kellele Galilei oli sulaahju kavandi joonistanud, tuli nendega juttu tegema. Ta soovitab Galileil põgeneda tagasi Veneetsiasse, kuna Roomas on tal liiga ohtlik olla. Ülevalt toast kuuldud jutud olid ka kurja kuulutavad. Galilei aga puikleb vastu, tuues ettekäändeks, et ta on harjunud mugava eluga. Tuleb Medici, kes on Galilei silmanägemise pärast mures ning on üsna tõrkjas Galilei suhtes. Galileil oli aga plaan juba välja mõeldud. Ta palub Virginial mitte hirmu välja näidata ning, et neid ootab kaarik ühe klaasilõikaja juures. Paraku jäävad nad sellega liiga hiljaks. Saabub üks kõrge ametnik, kes teatab, et neid tahetakse Roomas üle kuulata. Paavst. Tuba Vatikani lossis. Kadrinal-inkvisiitor on paavst Urbanus VIII (endise kardinal Barberini) jutul. Audientsi ajal pannakse paavsti riidesse. Väljast kostab pidevalt sammude müdinat.
annaabi.ee 
