Dementsuse korral võib esineda ka mitut liiki agiteeritud käitumist (löömist, sülitamist, hammustamist jne.) või soovi pidevalt kuhugi minna, põhjuseta lahtiriietumist või riidesse panemist või pideva tähelepanu nõutamist, kriiskamist, kõige eitamist. Võivad esineda ka kuulmis- ja nägemismeelepetted. Iseloomulikud on unehäired - inimese maksimaalne aktiivsus ja rahutus avaldub õhtul, segamini võib olla ööpäevane virgeoleku- unerütm (päeval magatakse, öösiti jalutatakse ringi). Kerge kognitiivne häire · Näidustatud neuroloogilise ja psühhiaatriliste seisundi hindamine. Varases kergekujulise haiguse staadiumis patsiendile soovitada AchE preparaate. Patsiendi seisundit hinnata 1 kord aastas. Kindlasti üks kord haiguse vältel neurovisualiseerimine, nüüd absoluutne näidustus. Neuropsühholoogilised testimised dünaamika ja haiguse progresseerumiskiiruse hindamiseks
agressiivsus, negativism nii sõnades kui tegudes, hõikumine, eesmärgipäratu tegevus, kalduvus ekselda ja eksida, st pidev soov või vajadus kuhugi minna, asjade peitmine ja otsimine, kahtlustamine. Võib esineda isiksuse muutus, pidurdamatus, taktitus ja kohatu impulsiivsus. Sageli esinevad ka kuulmis- ja nägemismeelepetted. Iseloomulikud on unehäired - inimese maksimaalne aktiivsus ja rahutus avaldub õhtul, segamini võib olla ööpäevane virgeoleku-unerütm (päeval magatakse, öösiti jalutatakse ringi). Uneta öö põhjustab dementsusega inimese väsimust ja passiivsust ning seetõttu suureneb päevaste õnnetuste risk (nt kukkumised). (Linnamägi jt 2004: 259). 4 1.2 Haigusega kaasnevad isiksuse muutused Ühelt poolt ei oska dementsusega iskud alati oma vaevusi teistele arusaadavalt väljendada,
Talamus saadab projektsioonid esmasesse sensoorsesse koorde, mis proijtseerub teistesse ajukoore piirkondadesse. Sellepärast üks ajustruktuur võib sisaldada mitmete funktsionaalsete süsteemide komponente. Igal tasemel toimub informatsiooni transformatsioon ja ühe tasandi väljund funktsionaalses süsteemis on sama, milline oli sisend. Informatsioon võib võimenduda või nõrgeneda süsteemi ühel kindlal tasandil sõltuvalt looma virgeoleku tasemest. Igal tasemel saavad neuronid sisendi tuhandetest presünaptilistest närvirakkudest, nende mõjude summeerumine on faktoriks, mis juhib neuroni väljundit järgmisele tasemele. Ümberlülitustuumad sisaldavad tavaliselt väga erinevat tüüpi närvirakke, kusjuures kaks neist on iseäranis olulised. Lokaalsed interneuronid, mõjustavad erutus- või pidurdusmehhanismide kaudu lokaalseid protsesse. Ülekaalus on siin pidurdavad mõjud naaberrakkudele.
annaabi.ee 
