Keel liidab ühiskonna liikmed kollektiiviks, keele abil saab võimalikuks töö organiseerimine ja ühiskondlik tööjaotus. Keel on aidanud luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Teabe vahetamine ja tähenduste edastamine on ühiskonna toimimise eeldus ja alus. Aastatuhandeid suhtlesid inimesed omavahel suuliselt. Kirja areng oli aga oluliseks murranguks infovahetuses. Pika maa taha suuliste, hiljem ka kirjalike teadete edastamiseks kasutasid jõukamad inimesed ja sõjapealikud saadikuid ehk virgatseid. Saadikute kasutamine oli levinud ka Eestis. Tähtsamate avalike teadete levitamiseks loeti neid suuremates linnades peaväljakutel valjusti ette. Roomas kasutati tähtsama poliitilise informatsiooni levitamiseks erilisi tahvleid, mis lugemiseks välja pandi. Vajadusel tehti tahvlitest koopiad ja saadeti ka provintsidesse. Selliseid tahvleid kutsuti acta diurna ja sellest pärinebki sõna zurnaal. Roomas oli ka iga päev vahetatav tahvel nn ,,päevaleht acta urbana.
Retseptorid võivad paikneda kas efektorraku pinnal (membraalretseptorid – erutus edastatakse raku sisemusse) või raku sees (rakusisesed retseptorid hormoon läbib rakumembraani ja seondub retseptoriga, mis asub kas tsütoplasmas või efektorraku tuumas). (vt joonist ÕIS-is). Pärast retseptoriga seondumist käivitub mingi iseloomulik funktsioon vastavale rakule. Selle käigus vabaneb rakus teisane virgats ehk sekundaarne messanger (hormoon ise esmane virgats). Teisaseid virgatseid on erinevaid; vahendavad erinevaid protsesse. Nt tsükliline AMP; tsõkliline monofosfaat; tsükliline guanosiinmonofosfaat (cGMP); IP3 – nende sekundaarsete virgatsite vahendusele käivitub rakule omane reaktioon. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon Näärme hüpofunktsioon – näärme alatalitlus; olukord, kus hormooni produtseeritakse liiga vähe; ilmnevad puudulikkuse nähud; ainevahetus aeglasem, tekib naha alla tursekude, väiksemad vaimsed võimed, kergem väsimine
Sisaldas ka sündmusinformatsiooni (st mujal varemalt toimunud sündmused). Rikastas keelt. Rahvaraamat: Eesti esimene 1525. Sarnaselt varasema ajakirjandusega samuti ühemehetöö. Ka algsel perioodikal polnud autoriga tagasisidet. Kirjeldas vahel ka lähimineviku sündmusi. Rahva hulgas levisid ka ärevate päevasündmuste teemalised käsikirjad (kirjandusliku taotlusega). Keskaegsed lihtrahva kommunikatsiooni võimalused ja kanalid. Ülemkiht kasutas sageli virgatseid (käskjalgu). Lihtrahvale loeti tähtsamaid teateid ette linnaväljakutel. Hiljem tekkisid suurte teede äärde hobupostijaamad, kus kaubanduse arenedes ka teadete paljundamisega (käsitsi) tegeleti. Eesti riiklik postikorraldus pärineb 17. saj. I poolest. Postiametnikud koostasid ka käsikirjalisi sõnumikke (eri valdkondade sündmused). Trükikunsti leiutamise järel tulid muidugi juba ajalehed ja muu kraam. Vot. Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19. sajandil
annaabi.ee 
