ka lihtsana näivad (nt. hingamine, nägemine jne.), on koordineeritud närvisüsteemi poolt. 18. Millest koosneb närvisüsteem? Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ning gliiarakkudest 19. Kuidas liigub info neuronite sees ja nende vahel? Neuroni sees toimub info liikumine elektriimpulssidena, neuronilt neuronile aga keemilisel teel. Elektriimpulss liigub närvis väga kiiresti - umbes 100 m/s. Üksteisega suhtlevad närvirakud keemiliste ainete teel, mida nimetatakse virgatsaineteks ehk neurotransmitteriteks 20. Mis on sünaps? Seda kohta, kus toimub närviimpulsi ülekandmine ühelt neuronilt teisele, nim. sünapsiks 21. Mida ühendavad närvid? Närvid ühendavad närvilõpmeid lihastes, meeleelundites (silm, kõrv, nahk) ja siseorganites pea ja seljaajuga. 22. Kuidas jaguneb närvisüsteem? Kõige laiemalt võib närvisüsteemi (NS) jagada somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks 23. Mis on seljaaju ülesandeks?
• Reguleerib lihastoonust ja kontraktsioonide rütmi – Plexus submucosus (Meissneri põimik) • Ringlihaskihi ja submukoosa vahel • Juhib epiteelirakkude sekretoorseid funktsioone ja reguleerib kohalikku verevarustust • Närvirakkude kehad kogunenud ganglionidesse, põimikud omavahel ühendatud interneuronitega • ENS koordineerib lokaalseid reflekse • Sama palju neuroneid, kui seljaajus (100 miljonit) • Virgatsaineteks ACh, NA, ATP, 5-HT, DA, CCK jne Seedimine suus ja maos. 46 Suuõõnes toimub toidu peenestamine mälumise teel ning niisutamine süljega Toit stimuleerib keele puute- ja maitseretseptoreid ning ninaõõne haisteretseptoreid, stimuleerides seedenõre vabanemist seedekulgla alumistes struktuurides Mälumisel rakendatav jõud on max 50-80 kg
Silelihase funktsionaalsed omadused · Mõnedele vistseraalsetele lihastele on omased autorütmilised kontraktsioonid · Omavad võimed reageerida kontraktsiooniga vastuseks järsule venitusele, aga aeglasel venitusel suurendavad nad oma pikkust · Iseloomulik on suhteliselt konstantne pinge: silelihase toonus · Kontraktsiooni amplituud ei muutu ehkki lihaspikkus võib varieeruda Silelihaste regulatsioon · Innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt · Virgatsaineteks on siin atsetüülkoliin ja noradrenaliin · Olulisemateks hormoonideks on adrenaliin ja oksütotsiin, aga ka mitmed gastrointestinaalsed hormoonid · Plasmamembraanil paiknevad retseptorid, millega virgatsaine või hormoon seostuvad, determineerivad, lihasvastuse · Südamelihased (vt täpsemalt punkti nr 10) Süda Üksik tsentraalselt paiknev tuum Ristivöödilisus, mittetahtlikud, tihedad ühendused rakkude vahel 5
annaabi.ee 
