Muinasjutt Vudipere Muinasjutu tunnused : · Number 3 peres oli 3 last · Tegelased vastandlike omadustega kõikidel perelastel olid erinevad omadused, kes kuidas jooksis ning kes kõige kiirem. · Õnnelik lõpp kõige aeglasem perelaps sai sünnipäevaks rattad, et ta ei peaks enam kunagi perega jalutades viimane olema. Selle ratta abil oli kõige nooremal hea meel ja teistel samuti, sest noorem laps ei vingunud enam. Muinasjutu peategelane : · Kõige noorem perelaps Vudipõnn ta oli kõige aeglasem ning alati kui perega jautama mindi, siis kõik liikusid nii kiiresti, et Vudipõnn jäi alati maha ja pidi kõiki paluma, et ka teda oodatakse. Peale seda kui ta sai sünnipäevaks endale rattad, oli Vudipõnn õnnelik ja sai kõikidest kiiremini liigutud ja ei pidanud kedagi paluma, et teda oodatakse. Muinasjutu kõrvaltegelased :
Neil olid erinevad peod ja traditsioonid, mida oli huvitav lugeda. Neil oli ilmselgelt väga lõbus ja tore koos aega veeta. Muidugi ei suudaks ma ette kujutada, et pean elama savihütis ilma elektri, vee ja muu sellisega. Et pean käima iga päev tööd rabamas, et toit laual hoida. Sellest lugemine mõjutab mind nii palju. See on hämmastav kui erinevad on maailma eri punktid. Ma imetlen nende oskusi ja seda kui tugevad nad on. Nad kunagi ei vingunud. Nad on harjunud sellega ja ei kujutakski oma elu teistmoodi ette. Siis jõudsin raamatu teise osa juurde mis rääkis siis algul Mende ja teiste laste saatusest ja vangistamisest. Ütleme nii, et pinge oli üleval terve raamatu vältel. Ma elasin kõigele nii kaasa, et igakord pabistasin kui Mendel näiteks jälle midagi juhtus (kukutas kandiku sülle vms). Kartsin Rahabi reaktsiooni sellele. Mul oli kohati nii piinarikas seda raamatut lugeda. Neid hetki kui ma unustasin, et see kõik tõsi
Tänapäeval pikapäevarühmas õpitakse, nagu vanastigi. Kui kõik on õpitud, saab mängida, või niisama olla. Kes bussiga koolis ei käi ja elavad ligidal, võivad koju minna. Minu meelest on tänapäeval palju parem koolis käia, kui vanasti. Aga koolivorm oli hea, kuna siis olid kõik võrdsed ja keegi ei saanud minna eputama, et näe, minul on uhkemad riided. Arvan, et eriti suurtes koolides oleks koolivorm hea. Paljud lapsed on ka tänapäeval kooli üle vingunud, kuid tegelikult pole selleks põhjust. Võrreldes tänapäeva kooli vanaaja kooliga, siis tollel ajal oli lastel rohkem kohustusi, kui praegu. Näiteks klasside pesemine, ÜKT tunnid, suvine töö kooliaias. Kuid nagu igal ajastul on midagi head ja midagi halba, siis nii on see ka koolielus. Nii jääb see ka tulevikus. Igale põlvkonnale jäävad oma mälestused käidud kooliteest, kas siis vanaaja või tänapäeva koolist.