Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool PTO 07 õpilase Tõnu Tomson ............................. Õppeaine PLAATMATERJALIDE TOOTMINE Praktiline iseseisev töö Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 3 1. Materjali bilanss......................................................................................................................4 Ülesanne..................................................................................................................................4 2. Seadmete valik ja arvutus..............................................................................
maht elaniku kohta on Eestis samas suurusjärgus Soomega ning oluliselt kõrgem Lätist, Poolast ja EL-ist tervikuna. Suurima osakaaluga Eesti toodangus on puitlaastplaadid 39%, järgnevad puitkiudplaadid 37%,spoon 16% ning vineer 8%. (Varblane et al.2003) Kui erinevatest allikatest on võimalik saada suhteliselt adekvaatne ülevaade saematerjali tootmise ning tselluloosi- ja paberitööstuse poolt tarbitavate koguste kohta, siis puitlaastplaadi-, puitkiudplaadi- ja vineeritootmise mahu määratlemine on oluliselt keerukam. (Varblane et al 2004) 6 Liimpuidu, puitplaatide ja vineeritootmisel pole probleemiks mitte niivõrd ebapiisav arengutoetus kuivõrd harus selge ülevaate puudumine sellest, milliste saaduste osas on kodumaine ja välisturgude huvi kõige suurem. Nii näiteks ei ole kiire arengu ja kasvu taustal suudetud keskenduda just nendele toodetele, mille nõudlus on kõige kiiremini kasvav
saavutata enam. Kehra ongi neist asulatest suurim (üle 3000 elaniku). Umbes sama palju inimesi elab Kohilas, kus oma töökohti vahepeal väheks jäi ja rahvas pidi käima tööl Tallinnas või lähedal Salutaguse külas pärmivabrikus mis kavatseb, vastuoksa üldreeglile, hoopis Tallinna kolida. Viimasel ajal on aga paberivabrikus jälle töökohti juurde tekkinud ja lisaks tõi endine Tallinna Vineeri ja Mööblikombinaat oma vineeritootmise ( 130 töökohta) üle Tallinnast Kohilasse, tõsi, uues kohas kuigi edukas ei olda. Kohila pakub uutele Tallinnast-lahkujatele tööstusparki. Omapärane on Vasalemma paekarjääridega, kus rakendatakse kuigivõrd vange. Aegviidu (950 elanikku) korraldab ümbruskonna metsade majandamist ja on tallinlaste puhkekoht, eriti talvel. Tallinnaga on väga seotud ka Tapa. Nõukogude ajal oli sel linnal kolm ülesannet: majutada Tallinna tööjõudu,
185 VASTUS HAGILE Tallinna Linnakohus "....."......................a. Liivalaia 24 Tallinn, 10118 Kostja: AS ABC, registrikood 107647896 Pärnu mnt.987, Tallinn, 13567 VAST U S hageja OÜ BCA hagiavaldusele võlgnevuse 943 520.- krooni nõudes. Tsiviilasi nr. ...................... 1996.aastal ostis kostja AS ABC vineeritootmise vajadusteks hagejalt OÜ-lt BCA karbamiidvaiku. Poolte vahel 13.mail 1996.a. allakirjutatud lepingu lisas sätestati vaigu kvaliteedinõuded. Vaigu zelatineerimise ajaks nähti ette 57-60 sekundit 100 kraadi C juures, tegelikult oli nimetatud vaiku zelatineerimise aeg 40-45 sekundit Seoses ebakvaliteetse toodanguga lõpetas kostja 1996.a. novembris vaigu ostmise hagejalt OÜ-lt BCA ning asuti läbirääkimisi pidama kahju heastamise üle. AS-le ABC tekitatud kahju seisnes alljärgnevas: 1996
annaabi.ee 
