Rahvas oli sokis kommunistide diktatuurist ja sõjast ning ootas kultuurielu virgumist endisel, vabariigiaegsel tasemel, kuigi see oli võimatu. Sellisel ajal ilmunud romaan võeti erakordse tähelepanuga vastu ning rahvas ei pidanud pettuma. Tõdemus, et Gailit oli jäänud endiselt huvitavaks kirjanikuks, sisendas usku eesti kultuurielu uude tõusmisesse. Ja siiski polnud neil ootustel võimalik täituda, sest Eestis jätkus kultuurielu vindumine pärast Teist maailmasõda venelaste okupatsiooni all veel mitme aastakümne jooksul. "Ekke Moor" jäi Gailiti viimaseks Eestis avaldatud teoseks. 1944. aastal Rootsi siirdudes oli kirjanikul kaasa võtta romaani "Leegitsev süda" (1945) käsikiri, võõrsil valmisid veel romaanid "Üle rahutu vee" (1951) ja "Kas mäletad, mu arm?" (1951 1959). Kõik need kuuluvad püsivate väärtustega teoste hulka, olles samas gailitlikult omapärased. Romaan "Üle rahutu vee"
ristlõge. Nurgad teha ümaraks, siis suits liigub paremini. Alumine lõõristik 14 cm kuni üleval 8 cm. Lõõrid peavad olema sujuvad. Lõõristik võib korstna suunas minna kitsamaks. Samas võib see olla ka ühe sama mõõduga. Kitsenev korsten paneb gaasid kiiremini liikuma. Lõõristik ei tohi olla pikem, kui korsten. P.9.1 Järelpõlemisega küttekolde tööpõhimõte Need on valmis küttekollded. Atmos katel. Bullerjani tööpõhimõtted. Selle koldes on 600 kr põlemine. See on vindumine. Hiljem toimub järelpõlemine. Kuna Bullerjan põleb aeglaselt, siis ei suuda ta soojendada kivikorstent. Bullerjani ei tohi ühendada kivikorstnasse. See vajab happekindlat korstent. Bullerjanil on 2 kambriline kolle, mille ümber on paigutatud õhutorud. Alumistest torudest läheb sisse jahe õhk ja ülemistest tuleb välja soe õhk. Kütuse põlemine toimub mõlemas kambris. Ülemises kambris toimub nende gaaside põlemine, mis ei põle alumises kambris täielikult
taas veidi tõusis, näitavad praeguse aasta esimesed märgid siiski sisemaise nõudluse surve edasist alanemist. Eesti Panga kuluaarides paistab kevade tulles päike seega juba pisut säravamalt. Mitmed oodatud majandusprotsessid on oma alguse saanud ning sügisel prognoositu seni paika pidanud. Siiski on see vaid esimene samm tasakaalukama arengu suunas. Lisaks kõrgena püsivale laenukasvule teeb muret euroala pikale veninud vindumine, mistõttu näiteks ekspordiga seotud ootused ettevõtetes ei pruugi tänavu täies mahus realiseeruda. See mõjutab kindlasti ka inimeste palgatulusid, kuid kas seda ka laenuvõtmisel arvesse on võetud, on kaheldav. Hea on, et oodatust väiksemaks jääb Euroopa arengute tõttu ka surve hindade kasvule. Kuid teisalt tähendab see intressitõusu ootuste edasilükkumist suve lõppu või sügisesse, mis omakorda lubab pankadel jätkata aktiivseid laenukampaaniaid
annaabi.ee 
