3 Sotsiaalsed vajadused ja oskused (läheduse loomine, sõprussuhete hoidmine) AJASTU VÄLJAKUTSED 9.loeng ÕPPIMINE See, milleks õppimine mõistetakse, oleneb, mida peame siin peamiseks ja oluliseks. Kas: 1. Inimest kui õppijat- et mõista, mis temas juhtuma hakkab, - kuidas ta oma teadmist loob, mis on teadmisele tulemise seadusepärasused ja eksiteed nind millal ollaks õppinud Või 2. Inimvaimu ja inimtegevuse tooteid- see on teadmisi, oskusi, vilumisi, tehnoloogiaid, väärtusi, lugusid jne - et need oleksid järgmise põlvkonna poolt omandatud Mõeldes need ümber inimtunnetuse 'valda, võiks rääkida õppiva inimese vaimu kahest põhihoiakust KOGEMISEST JA KOGUMISEST Tähtsaim on sooritus. Mida teeme, kui arvame end õppivat? Õppimist võib mõista erinevalr viisil- lähtuvalt sellest, milline inimtunnetuse aspekt on loetud keskseks Õppimine kui talletamine- Õppetus korrastab saadud kogemust, õpilane kasvatab teadmiste
püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi võidakse omandada nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtteoperatsioonide kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese välise käitumise ja tegevusvõime põhjal (3: 88) Õppimine on üks kohanemise liik. Inimeste puhul õppimine koosneb: a) vaatlusest, b) treeningust, c) järelemõtlemisest, et omandada teadmisi ning kujundada a) oskusi, b) vilumisi, c) hoiakuid, d) veendumusi, e) käitumisviise, d) harjumusi. Loomad õpivad omandama ainult mingile stiimulile vastavat reaktsiooni. Õppimine ja organismi küpsemine on seoses. Küpsemiseeldused määravad õppija õpetamiseks soodsaima aja ja õppimise murrangulise järgu. Loomulikuks küpsemiseks on omakorda vaja kogemusi. Inimene õpib kogu elu. Koolieas on õppimine peamine tegevus, mis mõjutab inimese edasist arengut. Õppimise vastandprotsess on unustamine (vt
Vilumised on harjutades omandatud otstarbekad tegevused, mis võimaldavad täita vaimseid (näiteks arvutamine) ja füüsilisi (näiteks auto juhtimine) ülesandeid. Vaimuanded on võime uusi vilumusi omandada ning seetõttu võib neid nimetada eeldusteks. Eristatakse eeldusi, mis aitavad tegeleda vaimse tegevusega (näiteks arvutamine ja sõnaline eneseväljendus), füüsiliste toimingutega ja psühhomotoorseid eeldusi. Viimaste all peetakse silmas neid, mis võimaldavad omandada vilumisi, milles vajatakse nii füüsilisi kui ka psüühilisi funktsioone ning näitena saab siin käsitleda käe ja silma koordineeritud ühistegevust. Nn. teiste vajalike omaduste hulka kuuluvad hoiakud, tõekspidamised, isiksuse ja temperamendiomadused ning väärtused. TVVT võib olla tööanalüüsi ja selle põhjal koostatava töökirjelduse üheks alustalaks. Ka on esile toodud, et kaasaegsetes organisatsioonides on lühendi teise poole (VT) individuaalsed omadused tähtsamad kui esimese
annaabi.ee 
