suuri muutusi. Intervjueeriti keskealise 2 lapse naist. Mäletan isa matuseid kui olin 13 aastane. Erinevatest linnadest tulid lähedased ja sugulased. Minu vennal lubati armeele nädalas lahkuda. Mul oli hea meel näha neid kõiki ja ei tundnud leinat üldse. Matused toimusid jaanuaris külmal ajal ja kuigi isa oli mulle väga kallis, ei tulnud mul pisaraid. Lihtsalt ei tulnud- ei teadnud, et nii peab ja võibolla ka ei suutnud ega osanud. Lõpuks, peale täiskasvanute korduvaid küsimusi ja viltuseid pilke määrisin õues salaja nägu lumega et pisaraid imiteerida. Täiskasvanute jaoks oli vaid nutmine leina väljendus ja püüdsin neile seda anda, kuigi tegelikult oli hinges kordades suurem valu igavese kaotuse teadmisest. Ma ka ei saanud aru, miks ma peaksin oma surnu isa suudlema, kui ma ei tahtnud, mul oli hirm , aga sellised olid traditsioonid. Suurim trauma ei olnud matused ise, vaid asjaolu, et mu isa oli paralüüsitud, kui olin üksi kodus, töötas mu ema haiglas ja minu
maskist või kostüümist. Selles faasis ei valmistu inimene partnerluseks, ta paneb enesele ette maski tänu millele loodab hakkama saada minimaalse jõuga (ja ka minimaalse kontaktiga). See võib olla "nullmask" mina teid ei puuduta ja ka teie ärge mind puudutage; sellised on "osavõtmatuse", "armastusväärsuse" ja "viisakuse maskid". Se kes ei hoia maski oma näol (ärritatud, äärmiselt lõbus või joobnud inimene) tõmbab endale ilmtingimata ümbritsevate viltuseid pilke. On olemas "tiigri mask" et kardetaks. Selline on agressiivsuse mask mida võib kohata teismeliste näol kui nad liiguvad tänaval kambas. "Kõrkuse, ligipääsmatuse mask" neid kannavad vahetevahel inimesed, kelledest sõltuvad teised. On huvitav, et mida madalamal sotsiaalsel positsioonil on inimene, seda ligipääsmatum ta näib nt taksojuht, restorani uksehoidja. "Jänese mask" on selleks, et mitte tõmmata enesele tugevamate viha ja alandamist,
lahendused. Lihtsaid tagasihoidlikke kööktubadega elamuid, mille arhailised sisedetailid, viltused trepid ja olematu elamismugavus 21. sajandil tõsist jahmatust tekitab. Historitsistlikku dekooriga üürielamuid, Šveitsi stiilis nikerdustega verandadega väikeelamuid. Jõe ääres paikneval Emajõe tänaval üllatavad esinduslikud suurte korteritega elamud, mis pisut jõukamale rahvale mõeldud. Emajõe-äärne soine pinnas on hoonetele huvitavaid deformatsioone tekitanud – nii viltuseid, lainetavate katustega või silmini maasse vajunud hooneid mujal naljalt ei kohta. Supilinn on keskkond, mis on ainulaadne, natuke hull ja nihkes, aga seda äärmiselt sümpaatsel moel. 15 1.3.3.3 Karlova Karlova linnaosa oli 1916. aastani väljaspool Tartu linna piire. Ajaloolistele Karlova mõisa maadele kerkis terve suur linnaosa tänu mõisaomanike huvile müüa oma maad ehituskruntideks
annaabi.ee 
