levinumaid pajuliike. · Lehed äraspidipiklikud või -kiiljad, lühidalt teritunud või tömpja tipuga, lainelise servaga, pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased, alt hallid, viltjaskarvased, 6...12 cm pikad, 2...4 cm laiad. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. · Noored võrsed hallid, viltkarvased, vanemad võrsed pruunikad, karvased. Pungad tömbid, pruunid, koonilised, hallide viltkarvadega · Õitseb aprilli lõpus, mai alul enne lehtimist. Urvad 2-4 cm pikad. · Hea meetaim. Annab teiste pajuliikidega kergelt hübriide. Salix rosmarinifolia (hundipaju) - Areaal: Euroopa, Siber. Eestis sage, kasvab soistel kraavikallastel, jõgede kallastel ja niisketel liivadel. Moodustab sageli tihedaid kogumikke koos madala kasega. 1-1,5 m kõrgune tihedasti hargnev põõsas. · Lehed süstjad, terveservased, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2...6 cm pikad
haljastuslikku tähtsust ei oma, hea meetaim. Annab kergesti hübriide teiste pajuliikidega, paljundatakse pistokstega. Tuhkur paju (Salix cinerea L.) 3-4 m kõrgune tugevate võrsetega paju kasvab üle kogu Eesti metsaservades, soostunud niitudel, raiesmikel, jõgede ja järvede kallastel, olles kõige levinumaid pajuliike meil. Üldareaal Põhja-Euroopa ja Põhja-Siber. Noored võrsed hallid, viltkarvased, vanemad võrsed pruunikad, karvased. Pungad tömbid, pruunid, koonilised, hallide viltkarvadega. Lehed 5-12 cm pikad ja 2-4 cm laiad, äraspidimunajad kuni piklikud, lühikese terava tipuga, laineliselt saagja servaga, pealt veidi karvased, rohelised, alt hallikasrohelised, viltkarvased. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. Õitseb aprilli lõpus, mai alul enne lehtimist. Urvad 2-4 cm pikad, hea meetaim. Annab teiste pajuliikidega kergelt hübriide. Haljastuslikku tähtsust omab sort: 'Böschungsteppich' - kuni 1 m kõrgune laiuv hea
ainult isasõisi ja need on valkjad; teised jälle kannavad emasõisi ning need on punakad. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: kasvab kogumikena kuivadel metsalagendikel ja metsaservadel nõmme-, palu- ja loometsades. Kassikäpp on kuni 25 cm kõrgune, mitmeaastane viltkarvane rohttaim. Tema alumised lehed moodustavad juurmise kodariku, varrelehed on lõhestumata, süstjad ja kinnituvad vahelduvalt varrele. Vars on harunemata, sirge, valgete viltkarvadega. Korvõisikud kinnituvad 4-10 kaupa varre tipule tiheda kändana, taim hakkab õitsema mai keskel ja võib õitseda kuni augustini. Oma nime on taim saanudki õite järgi, mis tõepoolest meenutavad väikese kassi käpakesi. Viljad valmivad juuni lõpust juulini ja levivad tuulega. Kassikäpa seemne idanedes kasvab ühe taime ümber aja jooksul terve koloonia ja kõik taimed selles on ühte sugu, sest nad on seemnest paljunenud taime võsunditest kasvanud
annaabi.ee 
