Sellega kaasnes aga ka Impeeriumimeelsete jõudude surve ning Moskva ähvardas Balti riike Majandusblokaadiga ning Eestis kohapeal korraldati streike, proteste ning poliitilisi miitinguid mis olid keskvalitsuse meelsed. Moskva ütitas peale suruda ka Balti riikidele liidulepingut, millega aga Balti riigid ei nõustunud ning 1991. aasta jaanuaris püüdis Moskva maha suruda omariiklikuspüüdlusi Balti riikides sõjaliste jõududega, Eestis küll suudeti verevalamist vältida kuid Riias ja Vilnuses rünnati tsiviilobjekte, ning esines ka inimohvreid. Kuna Moskva ei suutnud kuidagi loobuda Balti riikidest siis soovis ta korraldada impeeriumi kooshoidmiseks referendumi. Seda suudsid Balti riigijuhid aga ära hoida korraldades 1991. Aasta märtsis ennetava referendumi, mille tulemused olid ülekaalus omariiklikuse taastamise soovilt, ning ka ligi 1/3 teiste rahvuste esindajatest toetas iseseisvuse taastamist ning omariiklikust
Ei soovitud minna vastuollu venemaaga, saadakse aru, et Liivimaa on nagunii kohe varsti sunnitud alistuma, saab lihtsalt selle ise endale korjata. Stardipauguks kuningale saab hoopis Erik XIV tegutsemine, kui ta tuleb üle mere, Eestimaa seisuste truudusvanne. Põhja- Eesti teoreetiline minek Rootsi koosseisu sunnib Sigismundi liigutama.Algab surve ordule, peapiiskopile, nende vasallidele, et sõlmitaks töiendavaid kokkuleppeid. 1561 algavad Vilnuses läbirääkimised. Tingimused, mida ordu vasallid soovisid oli see, et säiliks Augsburgi usutunnistus, et säiliks kõik seadused ja privileegid, ametikohad liivimaal tuleb täita liivimaalastega, kõik senised läänivaldused jäävad koos pärimisõigusega mõlemas liinis. Tek ka vaidlus alistumise üle Poola-Leedule VÕI kuningale isiklikult. Orduvasallid tahtsid alistumist kuningale. Oluline see,et 28 nov
peapiiskop Johannes Blankenfeld. Ootamatu positsiooni võttis Liivi ordu ,( juba 1525 aastal oli riias usuvabadus) viimased võtsid luterluse poole. 1525 likvideeriti ära saksa ordu ., sellest ajast saavutas iseseisvuse, ei olnud seljatagust millele toetada otsused võeti vastu kohapeal. Luterluse võidukäik pani aluse läti rahva haridustaseme tõusule, läti keelsete raamatute trükkimine.1585 pärineb I lätikeelne raamat, trükiti Vilnuses autor oli Peter Canisium, katoliklik käsiraamat. 1586 ilmus veel üks läti keelne raamat , mille olid kokku pannud luterlikud pastorid. Venemaa ja vanaliivimaa sõja aluseks sai tartu maks.Venelased väitsid et tartu piiskopi riigi loomisel on piiskop saanud riigi asutukeks saanud vene vürstidelt ja peab maksama 3 aasta jooksul konkreetse surma ära maksma.Tegemist oli nonsensiga mõistliku alust polnud. Vana liivimaa oli ka
annaabi.ee 
