infiltreerida ja elimineerida palju balti partisanide üksuseid ja lõigata neid ära igasugustest edasistest kontaktidest Lääne luurest. Voldemar Hendriksoni juhitud Eesti Vabastamise Komitee, tegutses 1944-1945 Viljandi- ja Pärnumaal. Staap asus Vastemõisa vallas. Hendrikson oli enne sõda elas ta kümmekond aastat Abessiinias ja Somaalias, sealt tema üks hüüdnimedest Neegus. 1941. aastal moodustas Viljandis koos endise linnapea Vilmsiga organisatsiooni Kodumaa Võitlejad, kuhu kuulus üle 50 inimese ja võttis nõukogude vägede lahkumisel linnas võimu enda kätte. Pärast sõda loodud Eesti Vabastamise Komitee põhieesmärk oli lääneliitlaste ja Venemaa vahel puhkeva sõja korral 41. aasta suvesõja kordamine. Pärnu- ja Viljandimaa piiril metsades ja rabades oli tollal palju metsavendi, Hendrikson püüdiski neid ühendada, allorganisatsioon oli isegi Pärnu linnas.
40. Lisaks ASUNDUSTALU mõisamaast moodustatud talu(?). KULTUURAUTONOOMIA- seadusega kehtestatav õigus autonoomseks kultuuritegevuseks, eriti rahvusriigi vähemusrahvustel oma rahvuskultuuri alal. 9. Inimesed: Jaan Poska. Eestimaa kubermangukomissar,Eesti välissaatkonna juht, välisminister, Venemaaga peetavate läbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht (kirjutas Eesti poolt alla rahulepingule) Konstantin Konik Eestimaa Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Vilmsiga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti. Jüri Vilms Eesti Päästekomitee liige (koos Pätsi ja Konikuga), koostasid kolmekesi iseseisvusmanifesti. Viktor Kingissepp - Eesti Kommunistliku Partei rajaja ja juht, Enamlased moodustasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille üks juht oli Viktor Kingissepp Jaan Anvelt. 1. detsembril 1924. a. toimunud relvastatud mässu juhte. Konstatntin Päts Päästekomitee liige (koos Vilmai ja Konikuga, koostasid iseseisvusmanifesti);
Eesti töölisliikumise juht. 1906. aastal astus ta VSDTP ridadesse. Peagi liitus Viktor Eesti agitaatorite kollektiiviga, kes tegi poliitilist selgitustööd Peterburi eesti tööliste hulgas. Pärast Veebruarirevolutsiooni astus ta bolevike parteisse. Partei ülesandel töötas ta 1917... Viktor Kingissepp on ilmselt kurikuulsaim Eesti kommunist. Tema tegevusaeg langeb Eesti Vabariigi loomisaastatesse ja vanuselt oli ta peaaegu üheealine ühe iseseisvuse looja Jüri Vilmsiga. Kuid Kingissepp tegutses hoopis teisel poolel ja püüdis koos ülejäänud eesti enamlastega kaasa aidata ülemaailmse revolutsiooni puhkemisele, samuti Eesti allutamisele Nõukogude Venemaale. Ideoloogiliselt vankumatu ja Nõükogude ladvikuga väga tihedates sidemetes olev Kingissepp jätkas Eestis õõnestustegevust ka pärast Vabadussõda. 1922. aastal õnnestus Kaitsepolitseil ta aga tabada ning pärast lühikest välikohut lasti ta maha. Nõnda sai
"Endlas". 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus eesotsas K. Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. Päästekomitee eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine. Liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik. 23. veebruaril loeti ette manifest Pärnus, 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, eesotsas Konstantin Pätsiga ja Jüri Vilmsiga. 25. veebruar oli pidulik päev majadel lehvisid sini-must-valged lipud, helistati kirikukelli, peeti aktusi ja jumalateenistusi, keskpäeval toimus sõjaväeparaad. Konstantin Päts luges manifesti avalikult ette ning kohe peale seda marssisid linna saksa väed ja sellega oli ka üürike iseseisvumine lõppenud. f) Saksa okupatsioon 24. veebruar kuni 11. november 1918. Kavas oli luua Balti Hertsogiriik. Abinõud:
annaabi.ee 
