·· · · · Syringa tomentella peenviltjas sirel ·· Syringa sweginzowii · · · Zvegitnsovi sirel · · ·· · · · · Syringa vulgaris harilik sirel ` Yankee Doodle` · · · · Syringa villosa karvane sirel · · · · · · · · · · · Syringa wolfii Wolfi sirel · · · · Syringa wardii Wardi sirel · · · · · · · · · · ·
VIKK ISELOOMUSTUS Liblikõieliste sugukonnast hiireherne perekonnast Eestis kasvatatakse peamiselt suvivikki ehk kurehernest (Vicia sativa), vähem talivikki ehk põld-hiirehernest (V. villosa), harilikult segatises Loomad ei söö vikki nii meelsasti kui hernest, sest vikk sisaldab vitsianiini, mis on mõru maitsega ja loomadele suures koguses isegi mürgine SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega
Väikesed ovaalsed lehed katavad ühtlaselt pikki peenikesi, 25-30cm kõrgusi roomavatest võsunditest lähtuvaid varsi. Mõned vormid võivad olla aga väga tihedad ja kasvada vaid 10cm kõrguseks. Lehtedel on piparmündilõhn, kuid maitse on pigem kibe. Teda ei soovitata toidus kasutada raseduse ajal ja suurte kogustena. 4 Hatune münt (mentha villosa) on aedades leviv rohttaim. Kuid ta on ohjeldamatu kasvuga kõrge taim ja maitsetaimlas on teda võimatu kasvatada. Ta on äratuntav suurte rootsuta pikkade ja laiade viltjate lehtede poolest. Kiire närbumise tõttu pärast korjamist pole see taim kaubanduslikult populaarne, kuid sobib sellest hoolimata mündikastme valmistamiseks. Veel mündiliike: Sidrunmünt (odekolonnimünt) (pipreta var. Citrata): Kasutatakse lõhnakomponendina ja meejookides)
europaea, maasikapuu Arbutus sp., värvitamm Quercus coccifera, iilekstamm Quercus ilex, eerikad Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb igihaljastest liikidest nagu foiniikia kadakas Juniperus phoenicea, värvitamm Quercus coccifera, laialehine fillüüria Phillyrea latifolia, Calicotome villosa, puis-eerika Erica arborea, kanarbik E. manipuliflora. Vahemere küpress Cupressus sempervirens on pärismaine liik Kreetal (kõrgusel kuni ligikaudu 1 800 m) ja Egeuse mere idaosa saartel ning on kohandunud igal pool mujal riigis. Macchie ehk makii. Termin "macchie" ehk "makii" tähistab tihedat, vahel läbipääsmatut võsataimestikku, mis on üldjuhul 1,5-3,5 m kõrge ja kus kasvavad suures osas kõvalehised igihaljad
Rootsis, hiljem aga leitud ka Soomest. Üks põnevamaid nende seas tundub olevat imeväikeste lehtedega (lehelaba läbimõõt vaid 1–1,5 cm) madal (5–10 m) puu f. microphylla. Omapärane on ka harva ette tulev f. flabellata, mille lehed on pikalt kiilja alusega (lehelaba 2–3,5 cm pikk), tipuosas tihedama hammastusega. Sellega sarnaneb f. freynii, kuid tema lehed ei ole nii pika kiilja alusega ja on ka kujult laiemad ja lainelisema servaga. Eesti metsades on leitud haavavormi f. villosa, mille lehed ja noored kasvud (kuni kahe aasta vanuseni) on viltjaskarvased. Eriti karvased on noored lehed varakevadel, hiljem karvad kaovad, kuid püsivad kauem lehtede allküljel. Paljudest dekoratiivvormidest on praktilist kasutust leidnud kitsa püramiidja võraga 'Erecta'. See sammasjas haavavorm leiti Rootsist juba 1847. aastal ja teda kasutatakse Soomes ja Rootsis ohtralt linnade ning muude asulate haljastuses ka tänapäeval. Eemaltvaates on ta üsna sarnane meie püramiidtammega.
annaabi.ee 
