pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Ja loomine ise on Talvikul kaootiline kord valmib mitu luuletust järjest, siis pikka aega ei ühtki. Talvik: "Luule eostub ja kristalliseerub elamuste ja meeleolude surve all, seejuures on värsid just masendusest vabastajaks, misjuures loomishoog tõuseb vahel isegi joovastavaks lõbutundeks" (Looming 1938, nr 4, lk 469). Tuntavalt on Talvik saanud mõjutusi Dantelt, Baudelaire'ilt, Fran?ois Villonilt, nende mõju kestab ka tema edasises loomingus. Kogu trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Ristikivi:"...Aeg oli iseenesest väga ebasoodus luuletuskoguga esinemiseks ja sellega tähelepanu äratamiseks. Eesti elas just üle poliitilist murranguaega, raske majanduskriis oli vaevalt taganemas. Ometi peab ütlema, et Talvik äratas tähelepanu, et ta sellest peale oli vähemalt luuleharrastajate teadvuses, olgu need siis pooldajad või vastased..
Indrek Hirv Beieri ja punkluule kõrval paistsid tema tekstid arvatavasti liiga ilusad ja ,,sisutud". Esikkogus ,,Uneraev" keskendub klassikalistele stroofivormidele ja viiejalgsele jambile (romantiline). Ta kujundites ka hoiakutes põimuvad 20. sajandi alguse uusromantilise ja sümbolistliku luule mänguline dramatism, hilisem sürrealismikogemus ja sajandilõpu maneristlik meelelaad + huvi sootuks modernismi-eelsete luulevõimaluste vastu tõlked prantsuse barokkluulest ja Francois Villonilt. Samas tema luuletuste subjekt on üleni eneseküllane, immoraalne ja oma lausutavasse lahustunud. Dekoratsioonid ongi see kuju. Temagi luules kindlad temaatilised ja motiivilised lainevahed: kesksena nt erootilisus, mida kord varjundavad metafüüsilised vihjed, kord vürtsitavad ülistuse-mõnituse palavikuline vaheldumine ja ülikaunis vormis obstsöönsused. Kosmilise ja kristliku sümboolika sagenemine 90ndatel ning kõrge-madala dramaatilise vastasseisu suubumine
poeedi kogu looming on ,,lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult ja saadeti viieks aastakse Siberisse, kus ta 1947. a suri. Surmakohta ei ole avaldatud. Loomingust. Talviku looming väljendab nii suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese hingeelu. Tema luule on kindla vormiga ja tabav. Mõjutusi on Talvik saanud Dantelt, Baudelaire'ilt, Francois Villonilt. Varasem luule on romantiline (,,Simmanil"). Esikkogu "Palavik" (1934) meeleolu on täiesti teistsugune, luuletusi võiks nimetada dekadentlikuks. Dekadents (prantsuse k décadence) tähendab langust ja viitab kultuuri allakäigule. Dekadentlik luuletaja- või kunstnikutüüp on haiglane, mandunud, paheline. Kogu "Palavik" trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Selles leiduv luule on üldiselt sümbolistlik, aga ekspressionismile iseloomulike
Hiljem Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima.See jäi lõpetamata, aga ülikoolil , kaastalstel ja üliõpilasseltsil Veljesto oli tema elus tähtis osa.Oli isepäine, tasakaal tuleb siis kui abiellus 1937 Betti Alveriga. Tähtis oli ka Talvik arbujate sõpruskonna peamine vaimne koondaja. Oli koos Alveriga arbujate rühma esindavam luuletaja.Luges palju maialmakirjandust.Teda raputas Dostojevski vene kirjanduses.Loomingus rohkem mõjutusi Dantelt, Francois Villonilt, Charles Baudelaire'ilt ja teistelt.Esimene luuletus ilmus ajakirjas.Pärast esikkogu("Palavik",1934) avaldamist loobus ta TÜ õpingutest ja temast sai kutseline kirjanik, kuid tugeva enesekriitika ja nõudlikkuse tõttu polnud ta kuigi viljakas.Avaldas ka teise luulekogu("Kohtupäev",1937), seejärel ilmus temalt luuletusi vaid ajakirjanduses.Nõukogu okupatsiooni algul Talvik arreteeriti.Mõisteti