Sügava põletuse võib esile tuua isegi 52 o C temperatuur 20 minutiga. 60-70o C temperatuuriga kohv võib tekitada pindmise põletuse mõne sekundiga. Üle saja kraadise temperatuuriga kontaktkehaga kokkupuutumine kutsub esile sügava põletuse, mis põhjustab tõsiseid koekahjustusi. (Härmä 2007: 166). Põletusi saab liigitada põletushaavade klassifikatsiooni järgi pindmisteks ja sügavateks põletusteks. Pindmiste põletuste hulka kuuluvad erütematoossed põletused (I aste), villilised põletused (II aste) ja osalised dermaalsed põletused (II aste). Sügavaid põletusi nimetatakse dermaalseteks põletusteks (III aste). (Kaha 2010: 22). Samuti rühmitatakse põletusi tekkepõhjuse järgi termilisteks põletusteks, elektripõletusteks ning keemilisteks põletusteks. (Kaha 2010: 3). 1. PÕLETUSTE ASTMED 1.1. I astme põletus Esimese astme põletuse puhul on kahjustatud naha pind kuiv, tursunud ja punetav, puudutusel hell, kuid ville ei esine
tunnuseid või on vaid vähene ketendus peanahal. Loomadelt saadud (M.canis) seeninfektsiooni vaatamisel Wood`i lambi (pikalaineline ultraviolettvalgus) all võib näha koldes rohelist fluorestseeruvat värvust. Peaseen võib põhjustada mujal kehapiirkondades allergilist laadi lööbeid, mis ise seeneelemente ei sisalda. Neid lööbeid võib esile kutsuda ka suukaudne seenevastane ravi (2-6 näd peale ravi alustamist). Tavaliselt võivad tekida tihedad, sügelevad villilised laigud kehatüvel või ka väikesed sõlmekesed otsmikul. Diagnoosimine Peaseene diagnoosi kinnitab mikroskoopiline preparaat ja külv nahalt ja juuste juurtelt saadud materjalist. Peaseent tuleb eristada seborroilisest nahapõletikust, mis tekib rohkem vanematel lastel ja ei põhjusta juuste murdumist. Sarnast tugeva ketendusega löövet annab ka psoriaas. Ravi Peaseene korral ei piisa tavaliselt ainult paiksetest vahenditest, kuna need ei suuda tungida
või Golgi membraanist ümbrise, väljuvad eksotsütoosil, rakk-rakk-silla kaudu või lüüsil. Täpsemalt, kui tahad, loe meningiiditekitajad > HSV-1 ja HSV-2. Üldlevinud, immuunmehhanism: rakuline. VZV – varicella zoster viirus (hhv3) Struktuur/üldist. Põhjustab tuulerõugeid, vöötohatist. Võimeline, nagu HSV-gi, põhjustama latentset infektsiooni ja taasteket, kontrolliks vaja rakulist immuunsust, iseloomulikud on villilised kolded. Nagu HSV, kodeerib tümidiini kinaasi, mis on antiviirusravimite ründepunkt. Levik peamiselt hingamisteede kaudu, vireemia tekib pärast lokaalset replikatsiooni hingamisteedes – tekivad nahakolded üle keha. Väikseim genoom herpesviirustest. Paljunemine aeglasem ja vähemates rakutüüpides kui HSV. Epidemioloogia. Põhjustab eluaegset infektsiooni, viirus levib peamiselt hingamispiisakeste, aga ka otsese kontakti kaudu.
annaabi.ee 
