Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. Raskemal haiguse avaldumisel võivad villid tekkida ka suu, neelu või soole limaskestale, mistõttu on valus süüa. Mõnikord võib haigusega kaasneda väikeaju põletik, mida iseloomustab peamiselt tasakaaluhäired. Ravivõimalused Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha infektsioon ehk nakkuslik põletik, mis võib viia väga tõsise haigestumiseni. Samuti siis kui kaasuvad
üheaegselt – alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest lööbeelmentidest villide ja mädakoorikute ning armideni. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. 95 % lastest põeb tuulerõugeid enne täiskasvanuks saamist. Vastuvõtlikumad on 5-9 aastased lapsed. Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, peavad vältima haigega kokkupuudet, sest ka täiskasvanueas põetakse tuulerõugeid tunduvalt raskemalt kui lapseeas. Tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga nii kergesti, et kui kodus on üks haigusjuhtum, siis haigestuvad teised vastuvõtlikud
väikestest laikudest, vistrikutaolistest lööbeelmentidest villide ja mädakoorikute ning armideni. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. Raskemal haiguse avaldumisel võivad villid tekkida ka suu, neelu ja/või soole limaskestale, mistõttu on valus süüa javäljaheites võib esineda verd. Mõnikord võib haigusega kaasuda tserebelliit ehk väikeaju põletik, mis iseloomustub peamiselt tasakaaluhäiretega. Levikuviisid Tuulerõuged nakatavad nii villidest kui ka hingamisteedest. Nakkusohtlikkus algab kaks-kolm päeva enne lööbe ilmnemist ja
kokkupuudet inimesega, kellel on tuulerõuged. Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbed on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest villide ja mädakoorikute ning armideni. Lööbe on tavaliselt kõikjal, ka peanahal, kuid lööbe täpikeste arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. Raskemal haiguse avaldumisel võivad villid tekkida ka suu ja soolete limaskestale, mistõttu võib valus süüa olla. Kuidas tuulerõugeid ravida? Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha põletik, mis võib viia väga tõsise haigestumiseni. Samuti siis, kui kaasnevad teised haigused nagu kopsupõletik entsefaliit ehk ajupõletik. Palaviku alandamiseks kasutatakse tavaliselt paratsetamooli või ibuprofeeni
Vöötohatis tekib inimestel, kes on nakatunud tuulerõugete-vöötohatise viirusega. Viirus säilib organismis varjatud olekus ning taasaktiveerub tavaliselt vanemaealistel (50 aasta vanustel) inimestel. Vöötohatist esineb 10-20%-l elanikkonnast. Haigusetekitaja Vöötohatise tekitaja on tuulerõugete-vöötohatise viirus ehk inimese herpesviirus 3. Nakkuseallikas Vöötohatise nakkuseallikaks on haige inimene. Viiruse levimine Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega. Inkubatsiooniperiood Vöötohatise-tuulerõugete viirus püsib latentses olekus inimese närvisüsteemi rakkudes aastaid ja aastakümneid. Nakatamisohtlik periood Pärast aktiveerumist ja ohatisehaavandite tekkimist levitab haige viirusi ühe nädala jooksul pärast haavandite tekkimist. Viirusenakkuse kujunemine Vöötohatise lööbe levib piki nahavööndeid
tuulerõuge viirus. Esineb peamiselt vanemaealistel, lapsena tuulerõugeid põdenud inimestel, äärmiselt harva lastel. Haigestumise põhjuseks on peamiselt nõrgenenud organism, külmetamine või nakatumine (Suri 2010). Vöötohatise levik Vöötoahtis paikneb harilikult rindkerel, aga ka peapiirkonnas (silma-, ala-, või ülalõuanärvi piirkond, kõrva ümbruses), kaelal või puusadel (Õe Käsiraamat 2001). Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega (Vaktsineeri.ee). Tuulerõuged levivad piiskankkusena. Tuulerõugete viirus säilib spinaalganglionites ja kraniaalnärvide ganglionites ning võib reaktiveeruda vanematel inimestel ja patsientidel, kellel on rakulise immuunsuse häired. See põhjustab villilise lööbe teket piki närvi kulgu ehk vöötohatist (e.ope.ee/herpesviirused). Kuidas haigus algab?
sügelus ja ärritustunne suguelundite piirkonnas palavik valud lihastes lümfisõlmede suurenemine Esmase genitaalherpese puhul tekivad nii naistel kui meestel suguelunditele punetavad laigud. Punetavate laikude pinnale moodustuvad mõne aja möödudes erineva suuruse ning kujuga villid. Varem tekkinud villid haavanduvad ja uusi ville võib pidevalt juurde tekkida. Haiguskolde piirkond on tavaliselt äärmiselt valulik. Naistel võivad villikestest ja haavanditest haaratud olla nii suured häbememokad, tupp kui ka emakakael. GENITAALHERPESE RAVI Eestis on võimalik kasutada kõige kaasaegsemaid viirusevastaseid vahendeid, mida inimkond tunneb, pole genitaalherpest võimalik lõplikult välja ravida. Kellel viirus kord juba veres on, sellel jääb see püsima elu lõpuni. Küll aga lühendavad tõhusad viirusevastased ravimid tunduvalt haigushoo pikkust ja vähendavad selle raskusastet.
Haigestumusnähud esinevad harva korraga. Tavaliselt annab genitaalherpese tekkest märku kas üksainus või siis mõni sümptom. Esmase genitaalherpese puhul tekivad nii naistel kui meestel suguelunditele punetavad laigud, mille pinnale moodustuvad mõne aja möödudes erineva suuruse ning kujuga villid. Varem tekkinud villid haavanduvad, uusi ville võib pidevalt juurde tekkida. Haiguskolde piirkond on tavaliselt äärmiselt valulik. On võimalik, et naistel on villikestest ja haavanditest haaratud nii suured häbememokad, tupp kui ka emakakael. 4 Meestel võivad villid ning haavandid paikneda mitte üksnes suguelundi peal, vaid ka kusetoru sees. Tavaliselt kaasneb valulike limaskesta- ja nahanähtudega ka üldine nõrkus, palavik, lihasvalu ning valulikkus urineerimisel. Genitaalherpese esmase haigushoo raskus ja kestus on isikuti erinevad. Ravimata jätmisel
annaabi.ee 
