tööle õpipoisina. II [026] Jakob kohaneb, varastab õunu ja see avastatakse. III [036] Keegi varastab riiet ja Jakob saab selle eest triibulised. IV [050] Jakob on nüüd ühe aasta õpipoiss olnud, muutub täiskasvanumaks, tahab areneda. Abnerid saavad endale suvimaja. V [062] Jakob on 9 aastat Abnerite juurest töötanud, nende tütar Elsa meeldib talle. Tekib lootus, et ta võib saada Abnerite rikka maja ja suvila pärijaks. VI [074] Jakob saab oma poolvenna Villemiga taas kokku ja nad ostavad kahepeale korteri, seega kolib Jakob Abnerite juurest ära, kuigi jääb nende juurde tööle. VII [086] Jakob esitab Elsale abieluettepaneku, mille too tagasi lükkab. IIX [096] Villem ütleb Jakobile, et armastab Elsat. Jakob räägib sellest Elsale ja Elsa vastab, et tahab maal looduses elada. Jakob saab surnud vanaisalt päranduse, mille kavatseb kasumi eesmärgil Abneri firmaga liita.
Annil on karm perekond. Ühel päeval leiab Ann ema päeviku ja loeb , milline laiskus ja pätt tema ema kunagi ise oli. Koolis hakkab Ann Läbi saama Ritaga , kes suitas ja oli pätt, Ann ja Rita hakkasid nii hästi läbi saama ,et otsustasid puhkust võtta nii koolist kui ka vanematest. Nad said kaubale kahe klassiõega, et minna nede surnud vanaisa majja Võsule. Seal sai ka Anni sutemise ja alkoholi tarbimise alguse.Mõnel aja pärast said nad tuttavaks Villemiga, kes sai varsti parimaks sõbraks Anniga. Rita kutsus oma venna ja tema sõbrad sinna, kes sõid , suitsetasid ja jõid kõik raha maha ning Ann viskas nad kõik välja kui ta Ritaga tülli läks. Lõpuks Ann jäi üksi tallu ning Villem käis teda külastamas. Viimasel korral viis Villem ta enda juurde, kus ta kohtus oma emaga ning siis saigi Ann teada , et Villem on tema ema vana sõber. Arvamus: Mina arvan, et see on hea raamat ning ka natuke noorte eluga seonduv , mulle meeldis 4+
Ainus,mis Anni rõõmustas,oli see,et Villem käis tal iga päev külas.Villem oli nagu hea sõber või vanem vend,kellega Ann kõigest rääkida sai.Just seda tüdrukul vaja oligi.Ta oli ema päeviku kaasa võtnud ja luges sealt nüüd iga päev veidike.Tema ees rullus lahti kogu ema noorus ning see ei olnudki nii särav ja lihtne.Ema mõtteid ja muresid lugedes hakkas Ann üha rohkem teda mõistma.Ja ta igatses tohutult oma kodu ja vanemate järele.Kõigest sellest sai ta Villemiga rääkida. Ühel päeval leidsid nad keldrist suure koti kartuleid ja hulgaliselt toiduõli.Keldrisse sattusid nad tänu Villemile.ise poleks nad osanud maja alt keldrit otsida.Nüüd olid nende söögimured nurtud.Linnast jõudis tagasi ka Anti-ta oli raha saanud ja kohe otsustati pidu pidada.Oli juba pime.kui nad mere ääres istusid-lõket tegid ja ujumas käisid.Lõpuks oli tulnud ka Timo,keda Ann ei olnud pikka aega näinud,kuid keda ta väga igatsenud oli.Tüdruk proovis igal pool Timo
Ann otsustab kodust põgeneda ja minna koos Ritaga Reena pere suvilasse Võsule. Anni ema oli algusest peale aimanud, et Ann tahab kodust põgeneda. Kui ta teada said, et Ann on Võsul, siis ta läks ka sinna oma vana sõbra Villemi juurde. Ta saatis Villemi Anni ja ta sõpradega sõbrunema ja hankis tema kaudu infot Anni kohta. Kui reedel tulid Reena ja Kätlin ka sinna, siis nad läksid Võsule peole. Nad said tuttavaks Timo, Siimu, Arturi ja Villemiga. Paar päeva hiljem tulid sinna Anti, Oleg, Juss, Kerli, Evelyn ja Kristel. Iga päev hakkas seal toimuma pidu. Kui toimus saunapidu,siis läksid saunas olevad kaltsud põlema ja Kerli sai vingumürgituse ja ta viidi Tallinnasse haiglasse. Lõpuks mitme nädala pärast otsustas Ann koju minna, viis Villem ta oma koju ja Ann leidis sealt oma ema ja sai teada, et ema oli terve aeg seal tal silmapeal hoidnud. Ann sai aru, et ema oli talle koguaeg head soovinud, siis tegi ka ema oma ranged reeglid
Kustas, tulnud Ameerikast tagasi arvab, et nagu lahkudes, on Hilde endiselt vaba ning südamega tema poole, ent too on läinud Veere Alleksile. Kuid nad saavad salaja õhtupimeduses kokku, küün. Lui abiellub Ohtja Tooniga, kes on lapseootelgi juba. Tuisu pool elavadki siis Kaarel perega, Lui koos naise ja väikese Ehtega, Juta, Kustas ning vanaperemees, -naine. Kustas tunneb end üleliigne olevat. Mõtles minna taas laia maailma. Kord läksid Tursa Simmu, Lui ning Võrke Villemiga hülge jahile, noos oli hea, ent jäid tormi kätte. Lui haigestus raskelt ning Villem uppus. Elu natukene kippus käest ära libisema. Jõudsid Läti randa, kus kohalikud neid kenasti vastu võtsid. Lui jäi Riiga ravile, tuli hiljem järgi.Veidi aja pärast haigestus tõsisemalt ning suri, ööpealt. Vahepeal kutsuti Kustast Võrkele peremeheks, kuhu ta ka läks, tülist eest ära Tuisult. Tal oli palju tegemist ning hakkas mõistma et vale oleks Hildet sinna perenaiseks viia
isa, kes oli sama aus mees nagu Villem. Ent vanaisa nii aus ei olnudki, oli teine ju lausa kordi- kaks vangimajas istunud. Mis siin imestada, ta polnud punapea nagu Villem ja ta isa, vaid täitsa tõmmuvereline, mustade läikivate juustega nagu mustlane ning kaval nagu rebane ja üldsegi mitte aus. Aga nii samuti oli näiteks ka ratsa rikkaks saanud tema koolivend Ormus, kes kunagi oli turul lihalaua taga müüja, kuid kellele nüüd kuulus linna suurim lihakarn. Olid nad ju koos Villemiga kunagi loodusmatkale sõitnud ja seal Villem talle oma sarvpeaga taskunuga laenanud ja see Ormuse kätte jäänudki. Igakord kui Villem seda tagasi tahtvat, olevat Ormus naernud vaid näkku ja mõelnud erinevaid vabandusi välja, kuigi Villem selge silmaga näinud, kuidas nuga püksipõhjast välja turritab, aga ega ju Villem siis võõra tasku kallale lähe, tema ju aus mees. Ning ega see Ormus oma äriski kiita mees polnud, paljud
Ent vanaisa nii aus ei olnudki, oli teine ju lausa kordi-kaks vangimajas istunud. Mis siin imestada, ta polnud punapea nagu Villem ja ta isa, vaid täitsa tõmmuvereline, mustade läikivate juustega nagu mustlane ning kaval nagu rebane ja üldsegi mitte aus. Aga nii samuti oli näiteks ka ratsa rikkaks saanud tema koolivend Ormus, kes kunagi oli turul lihalaua taga müüja, kuid kellele nüüd kuulus linna suurim lihakarn. Olid nad ju koos Villemiga kunagi loodusmatkale sõitnud ja seal Villem talle oma sarvpeaga taskunuga laenanud ja see Ormuse kätte jäänudki. Igakord kui Villem seda tagasi tahtvat, olevat Ormus naernud vaid näkku ja mõelnud erinevaid vabandusi välja, kuigi Villem selge silmaga näinud, kuidas nuga püksipõhjast välja turritab, aga ega ju Villem siis võõra tasku kallale lähe, tema ju aus mees. Ning ega see Ormus
vanemad kindlasti muretsevad tema pärast, kuid Ann jäi kindlaks, et ta siiski ei lähe veel. Kuigi vahel oli siiski Annil tunne, kui väga ta taas koju igatseb. Üks õhtu tulid kõik jälle kohale, oli väike istumine, väljas tehti lõket ja räägiti juttu niisama. Ann läks närvi ja hakkas nähvama, üks kamp läks minema, tema sõbrannad Reena ja Kätlin olid veel, kuid peagi läksid ka nemad minema, sõnagi lausumata. Ann jäi üksi, õigemini olid Villemiga kahekesi väljas. Kõik need päevad oli Ann üksi majas, Villem käis teda igapäev vaatamas. Kuni Villem võttis Anni enda juurde kaasa. Villemil oli mootorratas, nad istusid selle peale ja läksidki Villemi juurde. Annil olid asjad kaasa võetud. Kaugel eemal nägi ta kedagi istumas Villemi ajas, see oli ta ema. Ta jooksis ema juurde ja kallistas teda, ta vabandas ema ees mitu korda ja lubas, et ta enam nii ei tee mitte kunagi.
minema. Rita järgnes talle, ning nad said sõpradeks. Rita ei olnud nii heast perest ning heade kommetega. Koos Ritaga hakkas Ann tegema suitsu, jooma alkoholi ning proovima narkootikume. Kuigi Rita ükskõikne suhtumine ellu häiris Anni, oli see samas ka rahustav, kuna Ann ise oli suur muretseja. Nad põgenesid Võsule suvemajja ja kutsusid sinna sõpru, kellega peeti mitmeid päevi kestvaid pidusid. Selle teose puhul on positiivne see, et peale peosõprade sai Ann tuttavaks ka Villemiga, kes oli vanem ja targem ning andis Annile head nõu ega jätnud teda üksi. Teoses tuleb hästi esile, et on sõpru, kes on huvitatud vaid koos pidutsemisest kuid probleemide tekkides kaovad. Hea sõbra abiga on võimalik oma probleemidest üle saada. "Medaljoni" (E. Sepp) peategelane Heidi ei sallinud oma klassikaaslasi, klassikaaslased norisid teda. "Siis Heidile aitas. Ta tõstis käe ja virutas Marianile tugeva kõrvakiilu.
- Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis minekuks, kuulis oma meest lauluga hobusevankri kolinal kodu poole sõitmas, mees kihutas hobusega värvasse - Pearu vihane, et ei saanud naabritele oma suurustust näidata, läks naisele kallale, Ämmasoo Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine läks külalisele appi, Villem jooksis koju - Pearu süüdistas naist abielurikkumises Villemiga, mis peale naist peksis ja märatses, naine vaikis, lapsed karjusid, naine põgenes aita, Pearu järgnes talle, naine keeldus väljumast - Naise väljasaamiseks otsustas Pearu kaevuvette urineerida, seepeale jooksis naine välja meest täksitama, kutsus pojad Joosepi ja Karla, ka tüdruku Miina appi meest paluma, Pearu katkestas plaani - Vankrist toodi saia täis kott ning asuti üheskoos sööma, mehed jõid viina, sülitasid ja
annaabi.ee 
