ka eesti tumeda- ja eesti valgepealised lambad. Antud tõud on meie riigis küllaltgi laialt levinud, kuna lambad on ökonoomiliselt seisukohalt eelistatud. Levinud on lambaid kelle nuumamisel saadakse suurem taoamass ja tapasaagis. Määrava tähtsusega on lihakuse koefitsent. 2.1. Tumedapealised lihalambad Meie riigis on levinud eelkõige just tumedapealised lambad, nad on varavalmivad, heade lihavormidega. Viljakus on keskmiselt 1,5 talle poeginud ute kohta. Annavad suuremat villatoodangut, kui valge pealised ja on samuti poolpeenvilla. Jäärade keskmiseks kaaluks on umbes 95 kg ja uttedel 76 kg. Lammaste liha tootlikus on ühe söödaühiku kohta sama palju liha kui nuumveiselgi. Lambad annavad lisaks ka villa, seega tuleb liha tootmine odavam (tumedapealine lambatõug). Tumedapealise lammaste puhul tahetakse parandada just lihakehade kvaliteeti ja lihajõudlust. Tõu parandajateks kasutatakse ristamisi suffolkiga ja oksfordauga (www.eau.ee).
peki paksust ja sinkide kujunemist. Loomade lihaomadusi hinnatakse nende kasvu ja arengu andmete alusel ning vahetu vaatluse kaudu. Kui võtta arvesse päritavate geenide mõju koduloomade lihajõudlusse, siis on selgelt näha, et paremate liha tunnustega loomad valikul populatsioonist parandame nende toodangu kvaliteeti ja jõudlust. 1.3Villajõudlus Villa saadakse peamiselt lammastelt. Jõudlust hinnatakse villa koguse ja kvaliteedi alusel. Hinnatakse aastast villatoodangut, puhasvilla protsenti saastasvillas, villapeenust, villasäbrusust, villa ühtlikust, villa pikkust ja standardpikkust. Villa omadused sõltuvad palju naha omadustest. Erinevate villaomadustega tõugude ristamine on võimaldanud uurida villajõudluse pärilikkust. On selgunud, et villa pikkus, peenus, ühtlikkus ja tihedus päritakse intermediaarselt. Näiteks R. Daly ja H. Carter (1955) said meriino lammaste
Euroopa liidu riikides on vill mitte tulu andev kasvatajatele. Lammaste pügamisega tehakse sama palju kulusid, kui saadakse villa müügiks. Villakasvatus on lambakasvatusega kaasnev, tulu ta ei anna. Villajõudlusnäitajatest on tähtsam villatoodang, selle all mõistetakse aasta jooksul lambalt saadud pesemata villa kogus kilogrammides (orienteeruvalt 3-5 kg villa aastas). Villatoodangu saamiseks kaalutakse vill peale pügamist igalt üksikult lambalt. Eestis enam jõudluskontrollis villatoodangut ei määrata, sest vill ei ole enam kasutoov lambakasvatussaadus. 3-5 kg on pesemata villa toodang, lambaid pöetakse enamasti 1 kord aastas. Lammaste pügamise aeg peab sobima tehnoloogiaga. Kui meil on aastaringne väljaspidamine, siis oleks sobivam pügada kevadel, sel juhul on lambad lühikese villaga suvel, kui on soe aeg, pikema villaga talvel, kui on külm aeg. Kui lambaid peetakse talvel laudas, siis sobiks paremini sügisene pügamine, sest sel juhul talvisel perioodil on loomad
annaabi.ee 
