taastunud. Orlando di Lasso suri 14.juunil 1594.a. Münchenis. Orlando di Lasso oli oma ajastu Madalmaade koolkonna suurim ja ühtlasi viimane esindaja, range stiili polüfoonia suur meister. Ta ühendas homofoonia ja polüfoonia võtted, järgides täpselt teksti. Tema geniaalsus seisnes vaheldusrikkuses ja elurõõmsas loomuses. Kuna ta oli ka reformatsiooniaegne helilooja, siis vaheldusid kiriklikud teosed madrigalide, villanellade, prantsuse sansoonide(140) ja saksa lauludega(90). Lasso on kirjutanud üle 2000 teose, sealhulgas 1200 motetti, 70 missat, 100 magnifikaati, 4 passiooni, litaaniaid. Tema kuulsamate teoste seast peab märkima hertsog Alberti tellimusel kirjutatud seitset psalmi, mis oma mitmekülgsuse, sügavuse, tõepärasuse ja liikuvuse poolest on ületamatud. Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) Ta oli üks suurimatest keskaja heliloojatest
maade heliloojatega Frottola rahvalik laulutüüp, oli üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele. Tegemist puhtalt õukondliku laulutüübiga, domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled. Villanella rahvalik laulutüüp, 16 saj II poole suurmood; algselt kolmehäälne, rõhutatult algelise kõlaga, paralleelsete akordidega, tekst rõhutatult robustne ja rahvalik. Sajandi lõpuks kujunes alaliigina välja ülipopulaarne tantsulaul balletto. Villanellade alla kuuluvad ka canzonettod. Madrigal kõrgstiilis itaalia laul, arenes vastukaaluks villanellale. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muusika on tekstist lähtuv, muusikat kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja
Rahvalikule stiilile vaatamata oli tegemist puhtalt õukondliku laulutüübiga; ühisjooneks lihtsas vormis stroofiline tekst, millel sageli ka korduv refrään; domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled. Villanella rahvalik laulutüüp, 16 saj II poole suurmood; algselt kolmehäälne, rõhutatult algelise kõlaga, paralleelsete akordidega, tekst rõhutatult robustne ja rahvalik. Sajandi lõpuks kujunes alaliigina välja ülipopulaarne tantsulaul balletto. Villanellade alla kuuluvad ka canzonettod. Madrigal kõrgstiilis itaalia laul, arenes vastukaaluks villanellale. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muus. on tekstist lähtuv, muus.t kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse,
annaabi.ee 
