Mõlemal pool trummimeest käisid marssi mängides kaks viiuldajat. Enamus neist võttis needsamad teibad, mis juba laupäeval kõrtsi juurde hunnikusse olid pandud. Mõned võtsid Kuivajõe kõrtsi juurde tulles tee äärest aiateibaid kaasa, nii mõnigi läks paljaste kätega. Mõned talupojad olid aga endale valmistanud piigitaolised relvad. Tulirelvi oli talupoegadel äärmiselt vähe. Kose-Uuemõisa meestest olid jahipüssid kahel. Ravila teomehel Villandi Jaani Jüril oli valge päraga püstol ,mis oli laetud kahe tinast kuuenööbiga. Püssid olid ka Kuimetsa meestel Aleksander Maybaumil ja Saueaugu Hansul ning Kaiu teomehel Penti Tõnul. Teomehed lähenesid kuue jahipüssi ja ühe püstoliga sõjaväekomandole, mis oli vahepeal abijõude saanud. Millisest sündmusest on jutt? Mis aastal see toimus? Mahtra sõda, 1858 Kui palju oli talupoegadel tulirelvi? 6 jahipüssi + püstol = 7 tulirelva
Tuntud naisnäitlejad veel: Mari Möldre, Marje Parikas. Film Kuni 1937. aastani oli Eestis tummfilm. Eesti dokumentaalfilm (Eesti-film) 1919-1932 1920 loodi Tallinnas filmiühing "Estonia-film" Kõige tähtsamate päevasündmuste jäädvustamine: sõjaväeparaadid, väliskülaliste visiidid Tallinna, diplomaatiliste volikirjade esitamine riigipeale. Ajastule iseloomulik: spordifilmide temaatika Tähtsamad filmid: "Filmikaameraga läbi Eesti" (operaator Rudolf Unt, rezissöör Oskar Villandi); "Kas tunned maad..." Theodor Luts 1931 Eesti Kultuurfilm 1931-1936 Eesti Kultuurfilm loodi 9. juunil 1931 haridustegelaste ettepanekul. Kodumaa loodus, tööstus, põllumajandus, kirjandusteoste ekraniseeringud. Konstantin Märska (1896-1951) operaator (filmiga seotud ka vend Theodor Märska) Hardi Viikman (1892-1972) harrastusoperaator. Eesti Kultuurfilm lõpetas tegevuse 5. märtsil 1936, 6. märtsil loodi uus sihtasutus. Eesti Kultuurfilm 1936-1940
Laulu-Lõng", ,,Kui Kungla rahvas", ,,Teele, teele, kurekesed". · Süvendab oma loominguga eestlaste mineviku pseudomütoloogilist pilti. Mihkel Veske: · ,,Laulud viisidega" (,,Kodumaa" ,,Kas tunned maad", ,,Ilus oled, isamaa" ,,Minge üles mägedele") · Priius- ja isamaalaulud. Kodukohalaulud saksa luule mõjuväljas, kuid talupoeglikult mõjuvad. Looduslaulud. Armastuslaulud. Ado Reinvald: · Kogumikud ,,Villandi laulik", ,,Öitsi Ööpik" · Süüdistas eestlaste orjastajaid, kurdab isamaa saatuse üle. Emakeel, kodukant. Jakob Liiv: · kogumikud ,,Viru kannel", ,,Leina-lilled". Lugulaulud ,,Kõrbelõvi", ,,Püha kuju", ,,Revolutsioon". · Kaine aja kaine luuletaja. Väga allegooriline, vormikindel, ,,eesti soneti isa". Jakob Tamm: · Luulekogu ,,Ärganud hääled". · Rahvaluulele tuginevad lugulaulud. Karl Eduard Sööt:
läksin talle Vägevale külla, lugesin tema kirjutisi ja need innustasid ka mind edasi kirjutama. Aastal 1959 lõpetasin ülikooli, esimene lugu ilmus mul 1960. Olin siis juba üsna palju sahtlisse kirjutanud. Üks kujutelm oli, et kirjanik peab nagu võimudele meelepäraselt kirjutama, kuid mina olin selle reziimi vaenlane. Aga kui mu lood juba päris hästi vastu võeti, siis see tunne justkui muutus. Debüteerisid vist "Nooruses". Jah, "Nooruses". Valeeria Villandi ja Ita Saks olid toimetajad, mõlemad on 1960ndatel esile kerkinud kirjanike põlvkonna tuleku heaks palju teinud. Neid inimesi, kellele peaks tagantjärele tänu ütlema, on tegelikult väga palju, aga sageli me neid isegi ei meenuta. See pole meie traditsioonis millegipärast nagu kombeks. Hilisemad suhted muudavad ka arvamusi. Mäeinseneriks õppides ja jutte kirjutades võis tekkida vastuolu humanitaaria ja reaalteaduste vahel
annaabi.ee 
