Nii näiteks Uus Meremaa standardi järgi (Cranswick, 1995) loetakse villa väga heaks, kui pikkuse variatsioonikoefitsient on väiksem kui 12%, heaks kui see on 13...20% ning villa peetakse pikkuselt ebaühtlikuks kui see ületab 21%. Villkarva värvus võib olla valge, must, hall või pruun. Kõige rohkem saadakse lammastelt valget villa. Maailmaturul on valge villa hind kõrgem, sest selle kasutusotstarve on laiem. Kohalikel turgudel nagu näiteks Eestis võib aga pigmenteerunud villakul olla isegi kõrgem hind, sest turul on hinnatud originaalvärviga hall, must ja pruun lõng. Valge villa puhul mõistetakse värvuse all eelkõige villa tooni, mis jääb villale peale pesemist. Seda näitajat nimetatakse kolletumise asteks (yellowness) ja see sõltub rasuhigi värvist. Hinnatud on valge ja valgele võimalikult lähedased toonid nagu helekreem ja kreem. Kollane rasuhigi seevastu soodustab villa kolletumist. Kolletunud vill on võrreldes valge villaga hoopis halvemate
Nii näiteks Uus Meremaa standardi järgi (Cranswick, 1995) loetakse villa väga heaks, kui pikkuse variatsioonikoefitsient on väiksem kui 12%, heaks kui see on 13...20% ning villa peetakse pikkuselt ebaühtlikuks kui see ületab 21%. Villkarva värvus võib olla valge, must, hall või pruun. Kõige rohkem saadakse lammastelt valget villa. Maailmaturul on valge villa hind kõrgem, sest selle kasuta- misotstarve on laiem. Kohalikel turgudel nagu näiteks Eestis võib aga pigmen- teerunud villakul olla isegi kõrgem hind, sest turul on hinnatud originaalvärviga hall, must ja pruun lõng. Valge villa puhul mõistetakse värvuse all eelkõige villa tooni, mis jääb villale peale pesemist. Seda näitajat nimetatakse kolletumise asteks (yellowness) ja see sõltub rasuhigi värvist. Hinnatud on valge ja valgele võimalikult lähedased toonid nagu helekreem ja kreem. Kollane rasuhigi seevastu soodustab villa kolletumist.
Nii näiteks Uus Meremaa standardi järgi (Cranswick, 1995) loetakse villa väga heaks, kui pikkuse variatsioonikoefitsient on väiksem kui 12%, heaks kui see on 13...20% ning villa peetakse pikkuselt ebaühtlikuks kui see ületab 21%. Villkarva värvus ...võib olla valge, must, hall või pruun. Kõige rohkem saadakse lammastelt valget villa. Maailmaturul on valge villa hind kõrgem, sest selle kasutusotstarve on laiem. Kohalikel turgudel nagu näiteks Eestis võib aga pigmenteerunud villakul olla isegi kõrgem hind, sest turul on hinnatud originaalvärviga hall, must ja pruun lõng. Valge villa puhul mõistetakse värvuse all eelkõige villa tooni, mis jääb villale peale pesemist. Seda näitajat nimetatakse kolletumise asteks (yellowness) ja see sõltub rasuhigi värvist. Hinnatud on valge ja valgele võimalikult lähedased toonid nagu helekreem ja kreem. Kollane rasuhigi seevastu soodustab villa kolletumist . Kolletunud vill on võrreldes valge villaga
annaabi.ee 
