araabia mõjul väga palju. Araabia numbrisüsteem võeti ristisõdade ajal üldisele kasutusele. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Tekkis päris suurearvuline vabade villaanide kiht. Ristisõjad äratasid ka Euroopalaste rahvusliku iseteadvuse
Euroopa rahvastele avanesid Aasia varakambrid ja Euroopas tekkis tahe parandada oma maa olukorda. 4 Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Nende vabaduskirjade alusel lunastas talupoeg-ori endale liikumisvabaduse ja pääses rüütli poolt temale pandud kurnavatest maksudest. Nii tekkis päris suurearvuline vabade villaanide kiht. Paljud teadused, näiteks astronoomia, matemaatika, arstiteadus, täienesid araabia mõjul väga palju. Araabia numbrisüsteem võeti ristisõdade ajal üldisele kasutusele. Ristisõjad äratasid ka Euroopalaste rahvusliku iseteadvuse. Enne ristisõdasid oli rahvuslik idee ja rahvuslik iseteadvus kogu Euroopas peaaegu tundmatud. Võõrsil ühe rahva liikmed tundsid, et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Iga rahva keel tõstis
Serv pidi maksma pearaha, nn. abiellumismaksu juhul, kui serv abiellus vaba naise või teisele senjöörile kuuluva serviga; surnud käe maksu, s.t. pärandusmaksu, sest surnud inimese varandust loeti senjööri varaks. Peale nende võis senjöör piiramatul hulgal nõuda mitmesuguseid makse ja kohustusi . Villaanid- olid end pärisorjusest vabaks ostnud. Villaan oli küll isiklikult vaba, kui pidi kandma teatud kohustusi, kui jäi elama oma jaosmaale. Villaanide arv suurenes kiiresti 13. sajandil, sest rahapuuduses olevad mõisnikud sundisid talurahvast end vabaks ostma. Loonusrentnikud- 12.-13. sajandil mindi üle teoorjuselt loonusrendile. Senjööridele osutus kasulikumaks rakendada talupoegadele teoorjuse asemel feodaalrenti ning seetõttu jagati järk-järgult välja kogu põllumaa 8. Inglismaal 1086. aastal läbi viidud maarevisjoni olemus Kuninga käsul loendati kõik maatükid elanikud. Loenduse tulemused said rahvasuus
makse. UK-s samamooi oli peamiseks pärisorjamaksuks tallage. Kindlasti olid villaanid sunnismaised, vabad võisid kohta vahetada. Villaanid võisid mõisnikult loa saada , et ümber asuda, kuid pidid trahvi maksma( chevatium). Võõraid pärisorje ei võinud keegi teine ka vastu võtt. Villaanidel talude üle ei olnud omandiõigust, talu kuulus maavaldajale. Oli kaasusi kus sarnaselt renditalupoegadega võisid villaanid müüa ja osta, kuid seda vaid maavaldaja nõusolekul. Villaanide talukohast välja tõstmisi on vähe. Õigus oli maavaldajal seda teha aga üldiselt seda siiski ei tehtud. Ka kõik ülejäänud vara, mis villaanist talukorrast surma korral üle jäi läks järeltulijatele, kuid seaduslikult seda ei tunnistatud. Mõisnike enda retoorika oli see, et villaanidel endil ei ole vallasvarale mingit õigust, kõik mis nad teenivad, teenivad na härrale. Tegelikkuses aga kasutasid väga vabalt omandit. Erinevalt vabatalupoegadest, ei
annaabi.ee 
