teistel otsimine bioloogiline. Erinevaid naiste tüüpe. Noore inimese eneseotsimist peegeldavad novellid. III periood. "Poiss ja liblik" (1915): oluline kogu. Sisaldab kunstmuinasjutte ja miniatuure. Oluline Wilde'i mõju. "Juudit" ('21) isikudraama. Näidatud massipsühhoosi toimumist. "Kõrboja peremees" ('22) Katku peremehe kuju hiljem ~Vargamäe Andres. "Elu ja armastus" ('34) romaan. Vaene matüdruk tuleb linna, saab rikka mehe, mees petab, puhaste ideaalidega naine tapab enda. Vilksab läbi T&Õ 4. Osa temaatikat (moraalitus). "Ma armastasin sakslast" romaan. "Põrgupõhja uus Vanapagan" ('39) romaan. 2 stereotüüpset tegelast: KavalAnts ja Vanapagan. Romanis Vanapagan on mats, KavalAnts neg. tegelane. "Kuningal on külm" ('36) näidend, allegooriline. Oludest ja nende muutumisest ühel suvalisel Euro maal, 30ndate II poole iseloomustus. Fantastiliste
Erinevaid naiste tüüpe. Noore inimese eneseotsimist peegeldavad novellid. III periood. "Poiss ja liblik" (1915): oluline kogu. Sisaldab kunstmuinasjutte ja miniatuure. Oluline Wilde'i mõju. "Juudit" ('21) isikudraama. Näidatud massipsühhoosi toimumist. "Kõrboja peremees" ('22) Katku peremehe kuju hiljem ~Vargamäe Andres. "Elu ja armastus" ('34) - romaan. Vaene matüdruk tuleb linna, saab rikka mehe, mees petab, puhaste ideaalidega naine tapab enda. Vilksab läbi T&Õ 4. Osa temaatikat (moraalitus). "Ma armastasin sakslast" - romaan. "Põrgupõhja uus Vanapagan" ('39) romaan. 2 stereotüüpset tegelast: Kaval-Ants ja Vanapagan. Romanis Vanapagan on mats, Kaval-Ants neg. tegelane. "Kuningal on külm" ('36) - näidend, allegooriline. Oludest ja nende muutumisest ühel suvalisel Euro maal, 30ndate II poole iseloomustus. Fantastiliste novellide kogud "Pöialpoiss" (1923), "Meie rebane" (1932), essee "Hiina ja hiinlased" (1938). Pilet 4 7
kirjutisi, propageeris haridust ja õpetust), ühisele tegevusele organiseerida (Aleksandrikooli ja EKmSga seotud artiklid, rahvaluulekogumise organiseerimine ja juhtimine ajalehtede abiga). Olles aktiivne ajalehtede kaastööline, on Hurt samal ajal teinud katset ka ise ajakirja või ajalehte asutada. Varaseim märk Hurda püüdest iseseisvat ajakirjanikutööd proovida pärineb 1860. aastate algusest. Kirjavahetuses Kreutzwaldiga vilksab mõte asutada ajakiri, mis aitaks kaasa rahva kultuurilisele kasvatamisele. Kirjavahetuses J. Köleriga 1864 ja 1865 tuleb korduvalt kaalumisele mõte asutada uus ajaleht Jannseni "Eesti Postimehe" kõrvale, mille vagatseva ja moraliseeriva laadiga kumbki rahul ei olnud. Köler kirjutas: "Hädapärast oleks vaja siin üht lehte välja anda, sest meie leiame ennast enese lootustes Eesti Postimehe kohta väga petetud. /---/ Leht peab
annaabi.ee 
